Esimene järk: (tööstusajastu linn) Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil. Linnades tekib palju uusi töökohti, rahvas siirdub maalt linna, tekivad agulid, rahvaarv kasvab kiiresti, linnarahvastiku % alla 50%, tänapäeval kõrgelt arenenud riigid on selle järgu läbinud. Järgus aga arengumaad, osades arengumaades probleemiks üle ehk väärlinnastumine. Nt. Ladina-Ameerika Väärlinnastumine tähendab linnastumise ettejõudmist industrialiseerumisest eriti kui demograafiline plahvatus veel kestab. Maha jäänud põllumajandus ei võimalda kiiresti kasvavale maarahvastikule maad, tööd ega elatist. Ülejäänud/liigne maarahvas siirdub linna, tööd ei leita sealtki, tekib marginaalne rahvastik ja slummid. Linnastumise lõppjärk (infoühiskonna linn): Selle etapi alguses on esimese maailma riigid. Nendes valitseb postindustriaal tootmisviis, linnades teenindavad majandusharud, rahvaarv linnades väheneb eriti keskustest, inimeste
arengumaad. 2. järk kõrgelt arenenud riigid. Linnarahvastiku osatähtsuse maksimum. Linnade võrk on enam-vähem välja kujunenud. Tööstusettevõtted viiakse linnast välja, etapi lõpus rahvaarv hakkab linnades langema. 3. järk - rahvaarv linnades väheneb. Linnades teenindavad majandusharud. Inimese töökoht ei sõltu enam linnast. 4. väärlinnastumine Esineb arengumaades. Linnastumise ettejõudmine industrialiseerumisest. Maja on jäänud põllumajandus ning see ei võimalda töökohti maarahvastikule ega ka elatist. Üleliigne rahvas liigub linna, lootes paremat elu. Enamik ümberasujaid ei leia linnas ka tööd, kuna on aeglane insustrialiseeumine. Tekivad slummid. Toovad kaasa probleeme. Asutustihedust positiivselt mõjutabad looduslikud tegurid 1) rikkalikult loodusvarasid 2) piirkond asub veekogu ääres 3) viljakad mullad 4) mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima
E.) Kui hälbijate olemasolu on ühiskondliku solidaarsust lõhkuv 2p. Modernistlikust rahvusluse tekkimise teooriast lähtudes võib väita, et: A.) Rahvused on eksisteerinud läbi ajaloo alati, rahvus on inimese loomuomaduseks B.) Rahvusluse esiletõus 18.saj lõpu euroopas on etnose enesest teadlikus saamise tulemus C.) Rahvuslus on konstrueeritud ajalooliste ja sotsiaalsete protsesside käigus, selle teke 18.saj lõpu euroopas on mõjutatud industrialiseerumisest D.) Modernsed rahvusriigid tekivad kiriku mõjuvõimu suurenemise tõttu E.) Rahvus on bioloogiline kogukond, geneetiliselt ettemääratud ning seega paratamatu F.) Rahvus on poliitiline kogukond 2p. Primordialistlik käsitlus väidaks, et A.) Rahvus on kultuuriline kogukond B.) Rahvus põhineb etnilistel sidemetel C.) Rahvuslus on konstrueeritud ajalooliste ja sotsiaalsete protsesside käigus, selle teke 18.saj lõpu euroopas on mõjutatud industrialiseerumisest D
töötajad müüvad oma tööjõudu Inimene tunneb, et ta on ära lõigatud, puudub kontroll tööprotsessi üle, tööline pole enam iseenda peremees, töö ei paku sisemist rahu, tööd ei teha enam enda jaoks, inimesed võõranduvad üksteisest Erinevus töölisklassi ja kapitalistide vahel suurenes järjest enam EMILE DURKHEIM (1858-1917) "Tööjaotus ühiskonnas" 1893 Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus, solidaarsus seob ühiskonna kokku Mehaaniline solidaarsus kogukonnad, sarnased uskumused ja kogemused seovad neid, väga tugevad kollektiivsed väärtused ja normid, vähe ruumi individuaalseks valikute tegemiseks, normidest üleastumist karistatakse, kokkuleppelised seadused mitte riigipoolsed Orgaaniline solidaarsus Tekkis seoses linnade kasvuga ja
3. Durkheim: 8. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest, tekib sotsiaalne muutus: Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest, tekib sotsiaalne muutus: mehhaaniline -> orgaaniline solidaarsus; mehhaaniline -> orgaaniline solidaarsus; Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja
arengule koolitus- ja tööalana ning üldise ühiskondliku tegevussüsteemina. Samal ajal sõltub sotsiaalpedagoogia areng teadusena mitmel viisil, kuidas see areneb koolitus- ja tööalana. Sotsiaalpedagoogika mõistet on määratletud ka institutsionaalselt, kindlates instituutides tehtava tööna ja seda käsitleva teooriana. Lihtsustatuna võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on sündinud vastusena ühiskonna kiirele industrialiseerumisele, eriti aga industrialiseerumisest tingitud probleemidele, mis on seotud noorte integreerumisega ühiskonda. Ühiskonna tegevussüsteemina on sotsiaalpedagoogika eesmärgiks sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendamine. Teadusena, koolitus- ja tööalana otsib see pedagoogilisi vahendeid vaesuse, abituse ja hälbiva käitumisega seotud probleemide käsitlemiseks ja lahendamiseks. Sotsiaalpedagoogika püüab ühiskonda mõjutada seestpoolt, sotsiaalpoliitika edendab
ka soode kuivendamist juba aastasadu tagasi, eesmärgiga vältida sealsete ,,aurude" levimist, kanalisatsiooni jms teket on juba mainitud). 18. sajandil hakkasid aga kujunema olud, mis viisid uue meditsiinikorralduse, sj tervishoiusüsteemi tekke ja riigi üha suurema sekkumiseni kodanikega seotud sanitaaroludesse. Põhjusi sellisteks arenguteks oli mitu, eeskätt mainitagu urbaniseerumist, mis omakorda põhjustatud industrialiseerumisest (alates 1750. aastast saja aasta jooksul briti elanikkond kolmekordistus, linnaelanikkond kasvas 15%-lt 80%-ni kogurahvastikust 1880. aastal. Samas umbes ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel, tuberkuloosi suri 25% inimestest, mõnel pool rohkemgi, jne). Oluline märksõna oli ka globaliseerumine 1816. aastal tabas Euroopat esimene koolerapandeemia. M. Foucault peab just koolerapuhanguid, mis Euroopat alates 19. sajandi
See ideoloogia püsis teataval määral kuni Darwinini ja 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse sõdadeni, mille kontekstis pääses võidule iibehüsteeria (anti-maltusianism, pronatalism). 18. sajandil hakkasid kujunema olud, mis viisid uue meditsiinikorralduse, sj tervishoiusüsteemi tekke ja riigi üha suurema sekkumiseni tervishoiuküsimustesse. Põhjusi sellisteks arenguteks oli mitu, eeskätt mainitagu urbaniseerumist, mis omakorda põhjustatud tööstuse kontsentratsioonist (industrialiseerumisest) alates 1750. a, saja aasta jooksul briti elanikkond kolmekordistus, linnaelanikkond kasvas 15%-lt 80%-ni 1880. a. Võibolla ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel, tuberkuloosi suri 25% inimestest jne. Oluline märksõna oli Globaliseerumine 1816 esimene koolerapandeemia. On ka konkreetsemaid, oludest lähtuvaid põhjuseid riigi sekkumiseks nt Prantsuse revolutsiooni käigus
annaabi.ee 
