Mõisate viinavabrikud andsid Venemaa viinatoodangust ligi kümnendiku. Peaaegu 2/3 elanikkonnast oli hõivatud põllumajanduses. Juhtivateks tööstusharudeks kujunes: tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus. Valitsevaks said aktsiaseltsid ja osaühingud. Eesti tööstusesse investeerisid Vene, Saksa, Pr, Belgia, sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti kapitali osa oli tagasihoidlik. Eesti soodne asend Ida-Lääne transiidis oli tähtis industrialiseerimisel, samuti eestlaste suht kõrge kultuuritase ja töömoraal. Tähtsal kohal olid ka Tallina ja Narva impordisadamad ning Pärnu ekspordisadam. Eesti rahvaarv kasvas 19. saj lõpuks 985 000-le. Linnad eestistusid. Suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu. Kultuuriline murrang 19. saj II poolel toimus eestlaste kultuuris murrang. Senise talupoegliku rahvakultuuri kõrvale tuli rahvuslik kirjakultuur, tekkis eesti kirjandus, teater ja kujutav kunst. Valitses rahvusromantiline suund
tööseadusandlus Tänu leiutistele ja mõttemaailma avardumisele, arenes ka teadus. 1859. avaldati Charles Darwini evolutsiooniteooria. Linnastumise positiivsed küljed: elukeskkond paranes, inimeste elu muutus järjest enam mugavamaks. Linnad muutusid arenenumaks- rajati veevärk, kanalisatsioon jne. Trammiteed. 19. sajandi linnaelu osaks sai voolav vesi, vannituba Bi so. Linna kõrgkultuuri kujunemine (teater, ooperiteatrid, kontserdisaalid) Milline mõju oli industrialiseerimisel ühiskonna arengule? (negativne) Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid (masinad tegid töö, mille varem tegid inimesed, ära palju kiiremini) Jubedad töötingimused. (Kaevandustes) Linnastumise negatiivsed küljed: Elutingimused varastes tööstuslinnades olid rasked ja antisanitaarsed. Lihtrahvas elas odavates korterites, sagely keldrites või hoovides, kus tingimused ei vastanud elementaarsematelegi vajadustele
vahendid? 1834 loodi Tolliliit. Olemus – natsionalistlik ideoloogia. Ole, kes tahes, pead andma riigi heaks vastavalt oma võimalustele oma panuse, peab tegema ühiste eesmärkide nimel. Peamine eesmärk oli tööstuslikust mahajäämusest/killustatusest üle saada ning kapitalismi kaitse, sellepärast loodigi ajalooline koolkond. Taheti saavutada võimast ja Euroopas arvestuslikku riiki. Riik pidi olema kapitalistlik ja pidi rajanema industrialiseerimisel. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Vähendada importi (suurbritannia kaubad), ning hakata ise tootma ja sõltuda vähem teistest riikidest. Natsionalistlik suur ideoloogia. Rõhutati natsionalistliku olemust. 13) Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Arengufaasid: 1840-dad, saksamaa ühinemine, oli üsna killustatud. Asuti vastu utopilistlikele
vahendid? 1834 loodi Tolliliit. Olemus – natsionalistlik ideoloogia. Ole, kes tahes, pead andma riigi heaks vastavalt oma võimalustele oma panuse, peab tegema ühiste eesmärkide nimel. Peamine eesmärk oli tööstuslikust mahajäämusest/killustatusest üle saada ning kapitalismi kaitse, sellepärast loodigi ajalooline koolkond. Taheti saavutada võimast ja Euroopas arvestuslikku riiki. Riik pidi olema kapitalistlik ja pidi rajanema industrialiseerimisel. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Vähendada importi (suurbritannia kaubad), ning hakata ise tootma ja sõltuda vähem teistest riikidest. Natsionalistlik suur ideoloogia. Rõhutati natsionalistliku olemust. 13) Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Arengufaasid: 1840-dad, saksamaa ühinemine, oli üsna killustatud
aastal kolmeks oblastiks). Stalin suri 5. märtsil 1953 ja see tähendas Venemaal ühe ajastu lõppu. 19 Majandus: NSV Liit oli üks enim kannatanud riikidest peale II maailmasõda. Miljonid inimesed olid tapetud, põllud söötis, linnad rusudes. Eesmärgid ja vahendid siiski ei muutunud. Jätkus plaanimajandus, rõhk oli industrialiseerimisel. Põllumajandus kiratses. Jälle nõudis madalseisust väljatulek kümneid tuhandeid elusid. Riiklikku Plaanikomiteed (Gosplan) juhtis 1942-1949 Voznessenski ja 1949-1953 Maksim Saburov (1900-1977). Välispoliitika: NSV Liit enne II maailmasõda oli sisuliselt ilma liitlasteta mahajäänud riik. Peale II maailmasõda sai NSVL üheks kahest üliriigist. Sõja lõpus oli Punaarmee tunginud ühte Ida-Euroopa riiki teise järel. Järgnevate aastate
annaabi.ee 
