3,0 30,90 31,30 31,10 0,896 0,843 0,054 0,064 1,5 31,50 31,60 31,55 0,909 0,854 0,055 0,065 0,0 31,82 31,82 31,82 0,917 0,857 0,060 0,070 Andmed: Solenoid: Mõõtepool: (Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus.) Magnetiline konstant: Ampermeetri viga: Täpsusklass: Piirhälve: Mõõtevahendi määramatus: Lugemi määramatus: Magnetiline induktsioon: Magnetiliste induktsioonide laiendatud liitmääramatused: Magnetilised induktsioonid: Järeldus: Teoreetilised ja eksperimentaalsed väärtused erinevad väga vähe ja seda on näha ka graafikul: jooned langevad peaaegu kokku. Eksperimentaalne graafik on teoreetilisest keskmiselt 6,15% suurema väärtusega.
) Selles töös kasutatav tangensgalvanomeeter koosneb nelja keeruga poolist, mille horisontaalsele teljele on asetatud kompass (joonisel 8.2 on esitatud katseseadme horisontaalne läbilõige). Voolu puudumisel poolis on magnetnõel orienteeritud Maa magnetilise meridiaani sihis. Kui läbi pooli lasta alalisvool, siis magnetnõelale mõjub peale Maa magnetvälja veel ka pooli magnetväli ja magnetnõel orienteerub summaarse magnetilise induktsiooni sihis. Erisuunaliste magnetiliste induktsioonide liitmine on matemaatiliselt lihtsam siis, kui nad on teineteisega risti. Kuna pooli magnetiline induktsioon on pooli tsentris paralleelne pooli teljega, siis on otstarbekas pooli telg pöörata Maa magnetilise meridiaantasandiga risti (joonis 8.2). 2. Töö käik Jrk nr I, A ° ,° tan ,T 1 0,33 28 35 31,5 0,6128 0,0000126
Ühes lõpmata väikese ristlõikega juhis 1 voolava voolu i poolt teise lõpmata väikese ristlõikega rööpjuhi 2 asukohas tekkiv magnetvälja induktsioon B on teslades leitav 0 i B , (6.40) 2 a kus a juhtidevaheline kaugus, m, 0 = 410-7 H/m. Erineva tugevusega voolude i1 ja i2 korral tekkivad erineva tugevusega induktsioonid B1 ja B2. Voolutugevuste ja induktsioonide erinevus juhtides kompenseerub vastastikku nii, et elektrodünaamilised jõud mõlemas juhis on vastassuunalised, kuid moodulilt võrdse väärtusega. Jõud avalduvad dF1,2 i2 B1,2 dl 2 sin (6.41 ) Lõpmata pikkades ja lõpmatult väikse ristlõikega juhtides voolavate voolude ja magnetväljade vastasmõjul tekivad juhtides ühtlaselt jaotunud elektrodünaamilised jõud,
lisaks veel suunast, samas kui punktlaengu elektrostaatiline väli oli radiaalsümmeetriline. Vooluelemendi sihis on magnetiline induktsioon võrdne nulliga, kõige suurem on ta vooluelemendiga ristuvas sihis. Magnetvälja superpositisiooni printsiip. Vooluelementide poolt tekitatud summaarne magnetiline induktsioon mingis ruumipunktis võrdub üksikute vooluelementide poolt tekitatud magnetiliste induktsioonide vektoriaalse summaga. 54. Koguvoolu seadus Koguvoolu seadus. Magnetilise induktsiooni vektori tsirkulatsioon piki mistahes suletud kõverat vaakumis võrdub selle kõvera poolt ümbritsetud voolude algebralise summaga, mis on korrutatud konstandiga 0. Vektorvälja B tsirkulatsiooniks mööda suletud kõverat L nimetatakse joonintegraali: Suletud kõverat läbiv vool leotakse positiivseks, kui tema poolt tekitatud magnetvälja
- Soodustavad teatud detailide meenutamist Omandamine - Induktiivne lähenemine – omandamine toimub teiste teadmiste põhjal kui mitmendat korda märgatakse samas olukorras sarnasusi - Normani&Rumelhari teooria: omandamine (uus asi suhestutakse vanasse skeemi ja lisatakse teadmistesse), täpsustamine (läbi kogemuse täpsustatakse skeemi), ümberstruktureerimine (luuaksu uusi skeeme kas analoogia või skeemi-induktsioonide põhjal. Keel Millised on keele omadused? Kuidas saab keel samal ajal olla loov ja struktureeritud? Struktureeritud on süntaks ehk grammatika mis näitab ette kuidas saab lauseid moodustada. Loov selles mõttes, et kuidas sõnu lausesse seada, kombinatsioone on lugematu arv. Kas kõik keele ühikud peavad olema mõtestatud? Ei, foneemid ei ole. Morfeem on väikseim tähenduslik ühik keeles. Millist mõju avaldab keelele see, et seda kasutatakse suhtlemisel? Keel on alati pidevas
Enamasti tuleb aga arvutada magnetväli, mida ei tekita mitte lõpmata väike vooluelement, vaid mingi lõpliku pikkusega voolujuhe. Sel juhul tuleb kasutada magnetvälja superpositsiooni printsiipi. 12 Magnetvälja superpositisiooni printsiip. Vooluelementide poolt tekitatud summaarne magnetiline induktsioon mingis ruumipunktis võrdub üksikute vooluelementide poolt tekitatud magnetiliste induktsioonide vektoriaalse summaga. Lõpliku pikkusega vooluga juhtme tekitatud magnetilise induktsiooni ar arvutamiseks vutamiseks tuleb voolujuhe jagada üksikuteks vooluelementideks, arvutada iga vooluelemendi poolt tekitatud magnetiline induktsioon eraldi ja liita need kui vektorid. 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon.