Induktiivtakistus Ühendades vahelduvvoolu ahelasse mähise, tekkib selles vool, mis sõltub nii pooli juhtme aktiivtakistusest kui ka induktiivsusest. Induktiivsus L on elektrilise inertsuse mõõduks. Mõõdetakse henrides. Tähis H. Induktiivpoolis jääb vool pingest 90° võrra maha. Induktiivsuse mõjul tekkivat takistust nimetatakse induktiivtakistuseks. Tähistatakse . Induktiivtakistus on seda suurem, mida suurem on sagedus. Ideaalses induktiivtakistusega vooluringis kehtib Ohmi seadus efektiivväärtuste kohta: Induktiivtakistus Induktiivtakistusel eralduvat võimsust nimetatakse reaktiivvõimsuseks. Tähis . Reaktiivvõimsust (-energiat) ei saa muuta teist liiki võimsuseks (energiaks). Reaktiivvõimsust kasutatakse ainult vahelduva magnetvälja tekitamiseks. Mõõtühik on varr. Tähis var. Mahtuvuslik takistus Mahtuvus C on kondensaatori põhiparameeter. Mõõdetakse faradites. Tähis F. Alalisvooluahelas on kondensaator dielektrik.
23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseinduktsioon 26. Vastastikune induktsioon 27. Induktiivsus poolide jada- ja rööpühendusel 28. Siinuselise elektromotoorjõu saamine 29. Faas, algfaas ja faasinihe 30. Voolu ja pinge keskväärtus 31. Voolu ja pinge efektiivväärtus 32. Vektordiagramm + ül 33. Aktiivtakistusega vooluring + ül 34. Induktiivtakistusega vooluring + ül 35. Mahtuvustakistusega vooluring + ül 36. Võimsused vahelduvvooluringis + ül 37. Aktiiv ja induktiivtakistusega vooluring + ül 38. Aktiiv ja mahtuvustakistusega vooluring + ül 39. Aktiiv, induktiiv- ja mahtuvustakistusega vooluring + ül 40. Pingeresonants + ül 41. Kahe haruga vooluring + ül 42. Rööpühenduse arvutus juhtivuse meetodil + ül Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül.
Faasipinge U f- pinge null- ja liinijuhtme vahel. U e=3UB; Eestis Uf=220V Ue=380V. Vooluvõrk elamus:(10) Takistused vahelduvvooluringis 1)Aktiivtakistusega vooluring (R) Takistust, millest eraldub soojusenergia nim. aktiivtakistuseks.nt hõõglambi niit, sirgjuhe. Aktiivtakistus(R) avaldab ühesugust toimet nii alalis-kui vahelduvvoolule.(11) Kui u=UMsint, siis i=IMsint, IM=UM/R; Aktiivtakistuse korral on voolutugevus(i) ja pinge(u) faasis,=0 2)Induktiivtakistusega vooluring(XL) takistust, mis on tingitud endainduktsiooni nähtusest nim. induktiivtakistuseks. Induktiivtakistus(XL) avaldab erinevat toimet alalis- javahelduvvoolule.(12) Voolutugevus jääb pingest =/2 võrra maha. Kui u=UMsint, siis i=IMsin(t*/2), IM=UM/XL Induktiivtakistus XL=L, kus =2f, -ringisagedus,L-induktiivsus 3)Mahtuvustakistusega vooluring(Xc) Takistust, mis on tingitud kondensaatori pidevast ümber laadumisest vahelduvvooluringis nim. mahtuvustakistuseks.
Pm U m I m U m I m P= = = =U I . 2 2 2· 2 Kuna U = I r , siis P = U I = I 2 r. P aktiivvõimsus vattides (W) U pinge efektiivväärtus voltides (V) I voolu efektiivväärtus amprites (A) Aktiivvõimsuse mõõtühikuks on vatt (W). 81 Aktiivvõimsuse maksimaalväärtus on keskväärtusest kaks korda suurem: Pm = U m I m = U 2 ·I 2 = 2U I = 2 P . 6.9 Induktiivtakistusega vooluring Vaatleme idealiseeritud juhust, kus poolil on induktiivsus L, tema aktiivtakistus on aga nii väike, et seda ei pruugi arvestada (r = 0). Ohmi seaduse järgi peaks nüüd poolis tekkima ülisuur vool, sest U U I= = = . r 0 Tegelikult mõõtes võib veenduda, et vool on kindla suurusega. See näitab, et vahelduvvoolule avaldab takistust mingi muu põhjus. Induktiivsusega vooluringis on selleks põhjuseks voolu takistav endainduktsiooni elektromotoorjõud.
rakendatud pinge. 8. Ohmi seadus efektiivväärtuste jaoks. Kirjutada valem. 9. Kuidas muutub aktiivtakistusega ahelas võimsus? Kirjutada aktiivtakistusega vahelduvvoolu ahela võimsuse valem. 10.Millist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks? 11.Mis on aktiivvõimsuse mõõtühikuks? 12.Kuidas muundub aktiivtakistuses elektrienergia? 13.Mida tavaliselt mõistetakse vahelduvvoolu võimsuse all? 14.Milliseid takistuse viise eristatakse vahelduvvoolu korral? 49.Induktiivtakistusega vooluring 1. Mis tekib poolis pooli keerde lõikava magnetvoo muutumisel? 2. Mis takistavad elektronide suunatud liikumist? 3. Millest sõltub endainduktsiooni emj. suurus poolis? 4. Mis on elektrilise inertsi mõõduks? 5. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning teades pinget arvutada vool, lülitada see mähis pinge alla ampermeeter näitab kas (kas rohkem, vähem või sama palju kui arvutasime)? 6. Kui palju jääb endainduktsiooni emj. voolust maha? 7
12;24;42;48;60;110-125;220-240 DC( alalisvool ) · Mähise voolu liik : vahelduvvool alalisvool · Lülitatav tarbija :aktiivtsakistus induktiivtakistus mahtuvustakistus vahelduvvoolu tarbija alalisvoolu tarbija(kaarleegisummutiga) Aktiivtakistusega tarbija neid tuleb kaitsta lühise eest Elektrimootor kui tarbija (induktiivtakistusega tarbija) teda tuleb kaitsta lühise kui ka ülekoormuse eest El mootor lühise korral töötab jõudsamalt ,kontaktror ei taju et lühis on pinge suureneb ja mootor põleb läbi . Kontaktori kaitsevõime kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest kontaktor omab nulllkaitset st lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori lülitamine kontaktoreid saab lülitada eemalt
liikmed vasakule siis I1+I2-I3=0, mida võib lühemalt kirjutada = 0, kus täht (sigma) sümboliseerib algebralist summat.Võib sõnastada: vooluahela hargnemispunktis on voolude algebraline summa võrdne nulliga. 2. Elektrimagnetid Kui pooli paigutada terassüdamik, suureneb vootihedus M(mikro) korda, vastavalt sellele suureneb ka külgetõmbejõud ja saadakse elektromagnet, mis võib külge tõmmata ferromagnetilisest materjalist esemeid 3.Vahelduvvooluahel induktiivtakistusega Poolil on induktiivsus L, tema aktiivtakistus on väike nii, et seda ei pruugigi arvestada ( r=0). Induktiivsuse mõjul tekkivat takistust nim. induktiivtakistuseks. Xl = 2*f*L. Induktiivtakistus on seda suurem mida suurem on sagedus. ÜLESANNE: R=10 P=250 P=U2 /R U= ruutjuure alla P*R U=2500=50V 10.1 Kirchoffi teine seadus Igas kinnises vooluringis on emj. algebraline( E ) võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelaengute algebralise summaga (IR): E= IR
6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus 71 6.3 Siinuselise elektromotoorjõu saamine 72 6.4 Faasinurk ja faasinihe 74 6.5 Vektordiagramm 75 6.6 Siinussuuruste liitmine 77 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 78 6.8 Aktiivtakistusega vooluring 80 6.9 Induktiivtakistusega vooluring 82 6.10 Mahtuvusega vooluring 85 6.11 Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 87 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis 91 6.13 Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants 92 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants 95 6.15 Võimsustegur 98 6
sest me võime tähistada Märkus. Kõik alalisvooluvalemid kehtivad vahelduvvoolu hetkväärtuste kohta. Jagades valemi mõlemaid pooli arvuga , saame voolu ja pinge efektiivväärtused: Valem on Ohmi seaduse valem vahelduvvoolu puhul. Ta erineb vastavast alalisvooluvalemist selle pooleest, et viimases olid I ja U voolu ja pinge tegelikud väärtused. Siin töhistavad I ja U siinuseliselt muutuvate vahelduvvoolu ja pinge efektiivväärtusi. 13.Induktiivtakistusega vooluring. Vaatleme idealiseeritud juhust, kus poolil on induktiivsus L, tema aktiivtakistus on aga nii väike, et seda ei pruugi arvestada (r = 0). Kui pooli läbib siinuseline vahelduvvool , siis indutseeritakse temas eneseinduktsiooni elektromotoorjõud valemi järgi: Miinusmärk näitab, et püüab takistada voolutugevuse muutumist, on voolu tuletis aja suhtes ehk voolu muutumise hetkkiirus .
Luminofoorlampe võib ühendada elektrivõrguga starter- või starte- rita süüteskeemiga. Lampide ühendamisel startersüütesüsteemi abil nagu näidatud joonisel, kasutatakse starterina kahe (liikuva ja liikumatu) elektroodiga neoonlampi. Luminofoorlampi tohib elektrivõrku ühendada üksnes järjestikuse ballasttakisti kaudu, mis piirab lambis voolu kasvu ja kaitseb seda purunemise eest. Vahelduvkooluvõrkudes kasutatakse ballasttakistina suure induktiivtakistusega pooli drosselit. Luminofoorlambi süütamine toimub järgmiselt. Lambi pingestamisel tekib starteri elektroodide vahel huumlahendus, mille soojus kuumendab liikuvat bimetallelektroodi. Teatud temperatuuril starteri liikuv elektrood 29 paindub liikumatu vastu. Nii moodustub elektriahel, mida mööda kulgeb lambi elektroodide eelkuumutamiseks vajalik vool. Kuumad elektroodid hakkavad kiirgama elektrone. Voolu kulgemise ajal lambi elektroodide
annaabi.ee 
