ruuduga.Elektromagnetism-käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri-ja magnetväla muundumist teineteiseks.Elektromagneetilise induktsiooni nähtuseks nim.elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel.-selle teel paneb laengukaindjaid liikuma jõud,mis nihutab juhet magnetväljas.Induktiivsus- iseloom.keha suutlikkust tekitada magnetvoogu ja endaindukt.motoorj.Endaindukt.nähtus-elektromagneetilist indukt. Juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas.Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes.Magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas.Faraday indukt. Seadus:indukt. Elektrromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.Lenzi reeglid: 1)indukts. Suund on selline, et tema magnetväli takistab muutust, mis voolu põhjustab2)indukt
jõudu. Magnetilise indukstiooni jooned: 1. kinnised pole algust ega lõppu 2. neid võib joonestada läbi mistahes ruumipunkti sest kõik ruumipunktid on samaväärsed 3. ei lõiku üksteisega sest magnetilisel indukstsioonil on igas ruumipunktis üks kindel väärtus 4. joonte tihedus on seda suurem mida suurem on magnetiline induktsioon. Magnetiline läbitavus: on ühikuta füüsikaline suurus mis nt mitu korda erineb magnet. indukt. aines magnetilisest induktsioonist vaakumis. Dimagneetikud- sisemine magnetväli nõrgendab välist magnetvälja H2O Ag Zn. Paramagneetikud- sisemine magnetväli tugevdab välist magnetvälja O Al W. Ferromagneetikud- tunduvalt suurem sisemine magnetväli tugevdab oluliselt välist magnetvälja.Ni Co
1- Elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. 2- Pööriselektriväli on väli, mille jõujooned on kinnised kõverad. 3- Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. 4- U = v*l*B= sin , kus v- juhtmelõigu kiirus(m/s), l-vahekaugus(1m), B- Magnetinduktsioon.(1T) 5- Juhtmekeerus e. kontuuris tekkinud induktsiooni mootorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris. Si- süsteemis on võrdeteguriks nr1. Valem: 6- Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu. 7- = B* S* cos , kus B- Tihedus, S- pindala, cos - nurk. 8- Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.Seda väljendab miinus märk induktsiooniseaduses. 9- Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 10- Näitab, kui suur enda induktsiooni elektromootorjõud tekib juhis voolutugevuse ühikulisel muutumise...
4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s) L- induktiivsus (H) C-mahtuvus (F-farad) 6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus f - tavaline sagedus (Hz) Induktiivtakistuse korral jääb vool pingest maha. Alalisvoolu ahelas indukt. suurendamine ei muuda voolu tugevust, vahelduddooluahelas aga voolutug väheneb. Mida suurem on sagedus, seda väiksem voolutugevus. 7)Mahtuvustakistus (RC) - takistus, mida vahelduvvoolule avaldab ahela takistus. (PEAB OLEMA KONDENSAATOR). SÕLTUB: mahtuvusest ja voolu sagedusest. RC = = ----------------------------------------------------------------- C=C1+C2 ; C= VÕIMSUS: p=IU ; p ; z z-kogutakistus ehk näivtakistus
tõttu, siis on elektromootorjõu põh juseks Lorentzi jõud. Nii kontuuri asendi kui ka suuruse muutumisel liigub ka elektriahel ning selles olevad elektronid. Kuna kontuur on magnetväljas, siis mõjub liikuvatele elektronidele Lorentzi jõud, mis sunnib elektrone juhtmes edasi liikuma. Tulemuseks on elektronide suunatud liikumine ja elektromotoorjõu ning voolu teke. Kui muutub magnetinduktsiooni tugevus, siis on indukt siooni elektromotoorjõu tekkepõhjus teistsugune. Muutuv magnetinduktsioon tekitab uue välja: pööriselektrivälja.Pööriselektrivälja jõujooned moodustavad suletud kõveraid nagu magnetinduktsioonigi jõujooned. Kui laeng liigub tavalises elektriväljas, siis sõltub elektrivälja poolt laengu liigutamiseks tehtud töö vaid laengu alg- ja lõpp-punktist, mitte aga sellest, kuidas elektrilaeng ühest punktist teise jõudis
alsifer jt? Seadmetes, kus on vaja suurema magnetilise läbitavusega, väiksemate kadudega jne. materjale (väiketrafod, helisagedustrafod, impulsseadmed, magnetvõimendid jne.) käsutatakse südamiku materjalidena nikli ja raua sulameid (permallaid jne.).Mõningad andmed taoliste materjalide kohta on toodud tabelis 16. Tabel 16. Nikli ja raua sulamid. Nimetus Nikli jm. Küllastus- /Anax /Aiimi Koertsi- Eri- lisandite indukt- tiivjõud takistus / sisaldus % sioon T Hc,A/m /Q-m 78 Permalloi 78,5 Ni 1,05 70000 8000 4,o 0,16 Mo Permalloi 79 Ni 0,80 90000 20000 4,o 0,55 4Mo Supermalloi 79 Ni 0,79 900000 100000 0,16 0,60 5Mo
Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Vaba elektromagnetvonkumine Kondensaator hakkab tuhjenema ja tekitab induktiivpoolis muutuva voolu. Kui kondensaator on tuhjenenud, siis vool ei lakka, vaid kondekas laadub uuesti, kuid vastupidiselt esialgse olukorraga. Tekib vaba elektromagn. vonkumine, mis on sumbuv ja harmooniline. Thompsoni valem vonkeperioodi kohta: T=2LC , kus L=vonkeringi indukt, C kondeka mahuvus. Elektromagnetiline isevonkumine tekib vonkeringis, kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde. Vonkuv susteem taiendab ise valisest energiaallikast oma energiavarusid. N: korgsagedusgenekas Korgsagedusvonkumiste saamine Tagasiside- Vastuvotjaks peaks olema samasuguste parameetritega avatud vonkering nagu saatjal. Vastuvotu vonkeringis toimub sobiva vonkumise eraldamine resonantsi abil. Omasagedusest erinevad vonkumised sumbuvad.
Vaba elektromagnetvonkumine Kondensaator hakkab tuhjenema ja tekitab induktiivpoolis muutuva voolu. Kui kondensaator on tuhjenenud, siis vool ei lakka, vaid kondekas laadub uuesti, kuid vastupidiselt esialgse olukorraga. Tekib vaba elektromagn. vonkumine, mis on sumbuv ja harmooniline. Thompsoni valem vonkeperioodi kohta: T=2LC , kus L=vonkeringi indukt, C kondeka mahuvus. Elektromagnetiline isevonkumine tekib vonkeringis, kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde. Vonkuv susteem taiendab ise valisest energiaallikast oma energiavarusid. N: korgsagedusgenekas Korgsagedusvonkumiste saamine Tagasiside- Vastuvotjaks peaks olema samasuguste parameetritega avatud vonkering nagu saatjal. Vastuvotu
skeeme või lenalidomiidi Patsiendid, kes ei ole kõrg-doosi ravi kandidaadid Haigus, mis ei reageeri induktsioonravile, võib jääda kliiniliselt stabiilseks pikaks ajaks ja seetõttu need patsiendid ei pruugi vajada kohest ravi, nad vajavad sage- dast jälgimist Need patsiendid, kes siiski vajavad ravi haiguse progressiooni tõttu, peaksid saa- ma teise liini ravis kindlasti alternatiivse „uue ravimi“, näiteks VMP kui indukt- sioonravi oli CTDa 6.7.2. Retsidiivi ravi • Retsidiivi ravi peab olema individuaalne, mis võtab arvesse retsidiivi tekke aega, vanust, eelnevat ravi, luuüdi funktsioon ja patsiendi eelistusi • Ekstensiivsed kliinilised uuringud soovitavad kasutada talidomiidil, bortesomiibil ja lenalidomiidil baseeruvaid raviskeeme nii esimese kui järgnevate retsidiivide korral • Talidomiidi, bortesomiibi ja lenalidomiidi kliiniline efektiivsus ei sõltu saadud
B=FB/ (|q|* v) kus q on osakese laeng. Seda valemilist seost saab ka väljendada järgmiselt: FB=|q|* v* B* sin φ kus fii on nurk kiiruse v ja magnetvälja B vahel. Magnetväljale on iseloomulik, et alati ∮B n dS= 0 (Gaussi teoreem magnetvälja korral). See väljendab asjaolu, et puuduvad magnetlaengud. Magn. induktsioon ehk B on magnetvälja igas punktis olemas. B-l on olemas nii suund kui ka väärtus. Magn. indukt. suunda saab määrata kompassi abil, kus magnetnõela põhjasuund ühtib B suunaga. Seda saab ka defineerida läbi: 1) Lorenz’i jõu : F=q*v*B*sin a, kus a on v ja B vaheline nurk 2) Ampere jõu : F=I*L*B*sin a, kus L on juhtme pikkus. a) Laeng on pos, siis v pööratakse B-le ja parema käe pöial näitab F suunda. Magnetjõudude korral on erandlikult võimalik kasutada vasaku käe reeglit. Sõrmed näitavad v suunda ja B tuleb peopessa.
kunsti hindamisega" (sh ka hinna mõttes). Hindamine ses mõttes tipneb reeglina +/- hinnangu langetamisega. 2. Selgitage vähemalt kahte ,,hindamise loogika" küsimust! Kunsti hindamise loogika: 1)Hinnangu loomus: Liigid (terviklik, absoluutne, kaudne), Tunnetuslik staatus (kognitivism v. non-kognitivism). 2)Põhjendamise loomus: Liigid, Point , relevantsus, väärtusvektor. 3)Hindamise loogiline struktuur (dedukt; indukt; muu): Standardi, kriteeriumi, normi mõiste, Aprioorne-aposterioorne. 3. Mis küsimusi tekitab hindamise ja meeldimise lahknemine? Probleemi lähtekoht: (1. olukord: ühel ilusal päeval pärast kontserti). A: "Kuidas meeldis?" B: "Päris hea oli" ("meeldis, lahe!"). (2. olukord: ühel ilusal päeval pärast kontserti): A: "Kuidas meeldis?", B: "Hea, aga mulle ei meeldi" ("meeldis, aga suht saast oli.", A: "Oot-oot, ma ei mõista!?" Kas hea kunst peab meeldima
- 85 - Magneetumise intensiivsust sõltuvalt raken- pöörisvoolukadusid. Seetõttu vahelduvvoolusüda- datud magnetvälja tugevusest iseloomustab abso- mikud (elektrimasinad, trafod, kontaktorid jne.) luutse magnetilise läbitavuse µa kõver (sele 3X, valmistatakse pöörisvoolukadude vähendamiseks kõver 4), mis näitab, kui suuri magnetilise indukt- elektrotehnilisest lehtterasest (trafoplekist). Materjali siooni B muutusi (B) tekitab teatud väljatugevuse eritakistuse suurendamiseks kasutatakse legeeri- muutus (H). vaid lisandeid räni, (tabel 3.6), molübdeeni, kroomi. µa=B/H [H/m]
suunale (Hl ) korrutada lõigu pikkusega l . Kogu voolu seadus (Ampère'i tsirkulatsiooniteoreem): magnetiline pinge kinnisel joonel (ka: magneeti- misergutus ehk magnetomotoorjõud) on võrdne kogu vooluga, mis läbib selle joonega piiratud pinda. Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud, mis on määratud Ampère'i seadusega F = B I l sin , summeerub liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi magnetjõududest. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist
suunale (Hl ) korrutada lõigu pikkusega l . Kogu voolu seadus (Ampère'i tsirkulatsiooniteoreem): magnetiline pinge kinnisel joonel (ka: magneeti- misergutus ehk magnetomotoorjõud) on võrdne kogu vooluga, mis läbib selle joonega piiratud pinda. Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud, mis on määratud Ampère'i seadusega F = B I l sin , summeerub liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi magnetjõududest. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist
suunale (Hl ) korrutada lõigu pikkusega l . Kogu voolu seadus (Ampère'i tsirkulatsiooniteoreem): magnetiline pinge kinnisel joonel (ka: magneeti- misergutus ehk magnetomotoorjõud) on võrdne kogu vooluga, mis läbib selle joonega piiratud pinda. Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud, mis on määratud Ampère'i seadusega F = B I l sin , summeerub liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi magnetjõududest. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist
annaabi.ee 
