Ajalugu 8 kl. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. Positiivsed tagajärjed: - võeti kasutusele masinad - linnad suurenesid - alanes kaupade hind - kvaliteet paranes - toodeti rohkem tarbekaupu - paranesid elu ja töö tingimused Negatiivsed tagajärjed: - paljud jäid töötuks - palgad olid kehvad - kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu - töö ohutus puudus Indrustrialiseerimine suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Urbaniseerumine- linnastumine (maa inimesed tulid linna elama.. järjest rohkem inimesi hakkas elama linnades) Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Proletariaat palgatööl...
Moodustati valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks. 1922. a moodustati NSV Liit ( Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ). Sellesse ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia liiduvabariigid. 1918 1920 a toimus Venemaal kodusõda. 1924. a Lenin suri. 1924 1953 a oli riigi juhiks Jossif Stalin. 20ndate aastate lõpust algas NSV Liidus taas uus majanduspoliitika (NEP), mille käigus toimus: · Indrustrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine ja plaanimajanduse kasutamine · Kollektiviseerimine talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajapidamisteks kolhoosideks Fasistlik Itaalia I maailmasõda tõi Itaaliale palju raskusi ja võlgasid. Antanti riigid olid Itaaliale palju maid lubanud, kuid liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt, seepärast tekkis itaallastel soov muuta oma maa suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli siseriiklik olukord raske, sest:
Indrustrialiseerimine on suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuu...
1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid o...
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
1914 aastaks suurimaks linnaks tõusis Riia kus elas kolmandik või rohkem läti linna elanikest, üle 500 tuhande läti elaniku. Oluline on ka läti rahvuslik koosseis, 19 saj alguses hinnanguliselt ligi 90 % oli rahvuslikul kuulumisel lätlased, 1897 aastaks oli lätlaste % 68 langenud, muud rahvused olid väga kindlustatud.1897 aastal u 80 % venelasi, 7 % baltisakslasi , ja 5 % juute. 20 saj lalguses muudatused, tööstuse indrustrialiseerimine, jätkus venestamine , veneametnikkonna kasv, tööstustööliste kasv, latgale aladele toodi sisse mõni tuhat vene talupoegade perekonda ja kuramaale toodi u 20 tuhat saksa talupoega. Läti majanduses domineeris põllumajandus, agraartööstusmaa, põllumajandus jagunes kaheks: suurmaa pidamine(mõisamaamajandus) ja väikemaa pidamine (talumajandus). Mõisatel kuulus u 49% kõikidest maadest , taludele 38 %. Kui vaadata külvi pinda siis mõisate osakaal langes u 25 %
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
