(Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg 1. Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. a. Algkodu: · Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. · Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. · Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. b. Ühiskonnakorraldus: · Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. · Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed).
lihaseliste käsivarte ja nii võimsalt arenenud haistmisorganiga, et mõned nende portreed näivad peaaegu karikatuuridena. Kuid egiptuse joonistused ei esita meile tavaliselt "tüüpilisi hetiite"; niinimetatud hetiidi jalavägi Karnaki Ramesseumis on tõenäoliselt hetiitide mõne vasalli või liitlase sõjavägi. Parema ettekujutuse hetiitide välimusest annavad meile värvilised seinamaalid, kus egiptuse kunstnikud on neile maalinud isegi heledad juuksed; indoeurooplastena pidid nad selle poolest silmatorkavalt erinema mustajuukselistest semiitidest ja hamiitidest. Riietus oli juba kolme-nelja tuhande aasta eest kehale kaitseks halva ilma vastu, kuid ühtlasi ka ühiskondliku positsiooni tundemärgiks. Kuningas ja ülikud kandsid pikki villaseid voltidega rüüsid, mis vööga kokku tõmmatud, sõdurid pikki mantleid, ja alles hiljem vahetasid nad selle lühikese, pealepoole põlvi ulatuva körtsiku vastu
*Kõrgkeskaeg (11-14 saj) - tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnad tõusid taas esile ja lääne-eurooplaste vallutusretked nii itta, lõunasse kui ka põhja. *hiliskeskaeg (15-16 saj) - põhjustas katkuepideemia, Elanikkonna vähenemine ja majanduslik rakus. See soodustas ühiskonna muutusi, mis panid aluse uusaegse, kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. 5. Rahvasterändamise aeg a) Germaanlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida, - lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Suhteliselt liikuvate hõimudega tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused lngetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon. Kuninga suguvõsa põlvnes jumalast. · rahvasterändamine ja riigid 375 - 568
Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus: Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. Rahvasterändamine (375-568)
Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus: Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. Rahvasterändamine (375-568)
Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus: Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. Rahvasterändamine (375-568)
annaabi.ee 
