tagasi. Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks. Tiinus kestab 227–235 päeva
Et see hapuks ei läheks Mis on sügisene siirdeperiood? Kui karjamaadelt viiakse loomad kuivtoidule üle Mitme päevaselt hakkavad vutid munema? 45 päevaselt Kui sigade söötmiseks 100 kg-ni kulub 150 päeva, siis milline on nende sigade majanduslik varavalmivus? 150/30 päeva= 5 kuud Nimetage kaks näitajat, mille järgi hinnatakse sigade bioloogilisi ja majanduslikke omadusi! Kasv, liha kvaliteet, suur tapasaagis, lühike tiinusperiood Millal on uttedel loomulik, aktiivne indlemise periood? Valguspäeva pikkuse lühenemisega Milline on eesti tumedapealise lambatõu parandaja tõug tänapäeval? Suffolki lammas Milline on lambatalle normaalne kehatemperatuur? 39...40 kraadi Vutimuna morfoloogiline koostis (%): 30% munarebu, 55% munavalge, 15% munakoor Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist vabaperiood, tiinuse algperiood ja tiinuse lõpp-periood? Ei Millises sulus peetakse võõrdepõrsaid? Rühmasulus 1
asukohast. Tugevama häält kuuldes tavaliselt nõrgemad vaikivad ja tõmbuvad tagasi. Võrdväärse või nõrgema vastase häält kuuldes tulevad teised isasloomad ligemale. Põdrad ristavad sarvi, sellega kaasneb oht kinni jääda ja hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Pärast konkurentidega ,,arvete klaarimist" pöörab isasloom tähelepanu emasloomale. Põdrapull liigub lehma läheduses ja ootab indlemise algust (viibib 6 lähedal 10-14 päeva). Kui põdralehm jääb esimesel korral viljastamata, siis toimub uus indlemine umbes 3 nädala pärast. See suurendab viljastamise tõenäosust pullide vähesuse korral. Üks isasloom võib viljastada kuni 7 emaslooma. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi. Tiinus kestab 227- 235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni
karja isasega. Lammas on rohusööja imetaja kes kuulub veislaste sugukonda. Leebe ja kuuleka loomuga lambaid kasvatatakse liha, piima, villa, ja pehme naha saamiseks. Lambad elavad karjas, kuhu kuuluvad emasloomad ehk uted ja nende talled ning isasloom ehk jäär. Kastreeritud jäära nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14) Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine, mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja. Joonisel 9 on tehtud foto laudas olevast ühekuusest tallest. Harva võib juhtuda, et tall on liiga suur või lambaema liiga nõrk ja tuleb abi osutada. Aprilli ja mai keskel pügatakse lambad ja tehakse parasiitide vastu tõrje. Samuti toimub tallede nummerdamine ja sorteerimine. Lambad viiakse suvisele karjamaale ja hooldatakse talvine koppel. Toimub sõnniku väljavedu laudast
Nahal on omapärane villasäuk, mis annab torbilise või salgulise väljanägemise, annab nahale eksootilise väljanägemise. Eestis ei ole praktiliselt üldse piimalambaid. See lambakasvatusharu on levinud rohkem vahemereäärsetes riikides. Eestis on vähe villalambaid (merino villa lambad). Eesti peamine suund on lihalambakasvatus, see annab peamise sissetuleku. UTTEDE VILJASTAMINE JA INNASESOON Lambad ja kitsed erinevad sigimisbioloogias veistest ja teistest loomadest. Neil on indlemise sesoonsus. Indlemine algab koos valguspäeva lühenemisega. Valguspäev hakkab meie tingimustes (laiuskraadil) juuli keskpaigast kuni detsembrini (jaanuarini) aeg millal võime loomi viljastada. Kasvataja peab tegema valiku, millal viljastusaeg farmis korraldada. Sellest saab alguse uus lambakasvatuse aasta, sellest saab alguse kogu aastane lambakasvatustsükkel. Lammastel toimub loomulik paaritus, emasloomade hulka viiakse paaritusperioodil jäär(ad)
Traditsiooniliseks paavlipäeva toiduks olid keedetud seapea, seakõrvad ja hapukapsad. Ka paavlipäev oli seotud ilmaennustusega. Helmes ennustati, et kui paavlipäev on selge, siis on head tõuvilja loota. Mustjalas aga öeldi, et kui paavlipäeval sajab siis tuleb viljarikas aasta. (1995 puusea aasta) 2. Veebruar – küünla-, vastla-, helme-, rado-, tormi-, tuisu-, heitlik-, hundi- ja vanaisakuu Südatalvel oli huntide indlemise aeg, siis oli neid rohkesti näha ja kuulda. KÜÜNLAPÄEV – 2. veebruar. Küünlapäev on kirikukalendris küünlamaarjapäevaks ja kohati Lääne-Eestis pudrupäevaks nimetatud päev. Küünlamaarjapäev on seotud uskumusega tule ja valguse puhastavast, kaitsvast mõjust. Legendi järgi läks Maarja sel päeval vastsündinuga esimest korda kirikusse, kus siis süttisid küünlad iseenesest põlema. Lääne-Euroopas lasksid usklikud sel päeval kirikus küünlaid õnnistada
nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate 1 vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks.Tiinus kestab 227–235 päeva