väärtuste suunas: ,,Kool ei peaks olema jäik vabrik, vaid pigem võrdsema partnerlusega koht. Sellelt individualistlikult töökultuurilt me liigume pigem koostöö suunas, siin maailmas ongi meie ees olevad väljakutsed ja probleemid sellised, et meil peab olema oskus neid erinevate distsipliinide koostöös lahendada. See, et me ei oota valmis teadmisi, need ongi kontekstist sõltuvad ja me õpime ise neid teadmisi konstrueerima ja arutlema. Sellest jäigast individualistlikust süsteemist peaks liikuma koostöise, loovama ja teadmisi konstrueerivama töökultuuri suunas." Ülikooliharidust mõjutavad ka turu nõudmised, mis survestavad praktilisema õppe suunas ja seetõttu väheneb mõtestamise osakaal. ,,See on ülikooli tänane tegelikkus, kus on väga tugev surve väljastpoolt, et ülikool peab andma paleti praktilisi oskusi. See surve liiga tehniliseks õppeks on kindlasti olemas ja natuke võetakse tagasi
loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil.10 Fasismi sümbolid Eelpool mainitud vitsakimp ei olnud ainus Fasistliku Partei sümbol. Mussolini relvajõudude vormirõivastuse järgi on must särk saanud Itaalia fasistide tunnuseks ning viimaseid kutsutigi mustsärklasteks. Nimetatud sümbolid, korraldatud demonstratsioonid, tseremooniad, laulud, marsid kõik võimaldasid eemalduda moodsast individualistlikust maailmast ja sulanduda massi.11 9 Lee 2002: 149 10 Wikipedia 11 Linz Juan J. (2000) Totalitarian and Authoritarian Regimes, lk 224 8 Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania kodusõjas käis kahe vastandliku ideoloogia, fasismi ja sotsialismi võitlus. Fasism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurireziimi. Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said
Grupimõtlemist mõjutavad faktorid: välismõjudest äralõigatud grupp; tugeva liidri olemasolu; illusioon, et ollakse haavamatu; oma tegudele moralse õigustuse otsimine; soov olla grupiliige sunnib olema samasugune; grupiliikmete enesetsensuur ja teisitimõtlemise jälgimine. Abistav käitumine 2 olulist tunnust: teine peab saama kasu ja peab olema valikuvabadus. Evolutsioonilise psühholoogia seisukohalt aitavad inimesed liigi kestvuse ja adaptatsiooni/kohanemise tõttu. Individualistlikust lähenemisest aitavad inimesed tänu süütundele ja tänu asjaolule, et see on normaalne osa suhete võrgustikus. Abistavat käitumist mõjutavad: sotsiaalsed institutsioonid (perekond, kool), abistamise positiivsed ja negatiivsed tulemused; vastutuse hajumine/jagamine; vastastikkus; individuaalsed erisused. Agressiivsus Käitumise eesmärgiks on teisele elusolendile kahju tekitamine. Agressiivus tuleneb alati
ja maalähedus juhatab meid tagasi elu algaine, elu algelementide- keldi ilmavaate järgi maa ja kivi, tule ja vee juurde. Pimedus ja valgus sümboliseerivad keltide keeldumist sulgeda silmi elu varjukülje, valu ja kannatuste ees; oskust sellest 3 hoolimata rõõmutseda, juubeldada, joovastuda elu jumalikkusest ja täiuslikkusest. Ei leia me ju keldi maailmavaates raasugi sellest ülimalt individualistlikust, võistluslikust, enesekesksest suhtumisest ilma ja inimestesse, mis on omane tänapäeva ühiskonnale. Keldi maailmas tunnetab igaüks enda seotust ja sidemeid kõigi teistega ja see ühtekuuluvustunne ei hõlma mitte üksnes teisi inimesi, vaid haarab endasse ka metselajad, linnud ja loomad, maa enesegi.Selles on äratundmine, et me kõik oleme ühe ja sama elukanga lõimed. Ka uusim teadus räägib suuresti sama keelt, kui räägib kõikehõlmavast seotusest ja sõltuvusest
Juani kujule uusaja kultuuris. · Tõukeid sellele elupõletaja rolli loolisele sai hispaania folkloorist; seiklus on algusest peale pealiskaudne, ta on kehastunud materialist keda ajendab ainult maine iha. · Don Juan kubiseb vastuoludest: häbitu naistekütt kuid mitte jõhkard; trots ühiskonna normide vastu, temas on midagi kogu renessansile omasest pealiskaudsest ja individualistlikust maailmavallutusest; samas midagi meessoole ürgomast egoismist. 17. Klassitsistlik draama (Molière'i Näidendid) · Klassitsistliku teatri algus langes Prantsusmaal kokku ajaga mil kardinal Richelieu oli oma võimu tipul, tegutsema hakkas Pariisi Akadeemia. Akadeemikud ja kardinal ise sekkusid pidevalt teatriellu, see pidi kõigiti vastama absolutistliku riigi nõuetele. · Tragöödias kui kõrges zanris aeti asi eriti tähtsaks ja piiritletuks.
Meestel puudus võimalus isaduspuhkuseks. Naine peab olema ilus 2t undi ööpäevas, meeste puhul ei panda pahaks ka suuremaid lohakusi... Need on Eesti elu paradoksid. Või on on see hoopis sooline diskrimineerimine?! Soolist diskrimineerimist on Eestis igapäevane nähtus. Ent selline delikaatne teema nagu sooline võrdõiguslikkus, pole Eesti ühiskonnas väga palju kõneainet leidnud. Miks see nii on ? Võibolla tuleb see ka eesti inimese individualistlikust mõtlemisest. Eesti inimesed, ka naised on harjunud omaette asju ajama - kui miski ei lähe nii nagu peab, siis süüdistatakse ikka eelkõige iseennast. Ja kui naine saab mehega võrreldes sama töö eest vähem palka, siis võib naine vaid arvata, et küllap ta lihtsalt ei ole väärt kõrgemat palka. Naise (aga üldse eesti inimese) mõttevool areneb sealjuures edasi: kui veelgi pingutan, küllap siis saan ka parema palga. Sellises lootuses võivadki nad
annaabi.ee 
