korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata (PSJKS § 15) Individuaalkaebused • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi on võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud • Individuaalkaebuse võib Riigikohtule esitada: - isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus (PSJKS §-d 16, 17 ja 18); - erakond, valimisliit või üksikisik, kelle õigusi rikub valimiskomisjoni otsus või toiming (PSJKS § 37)
halduskohtus vaidlustatav.44 b) Kehtiva PSJKS § 2 laiendas võrreldes varasema redaktsiooniga oluliselt Riigikohtu kompetentsi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ja kahandas halduskohtute oma, loetledes Riigikohtu poolt kontrollitavate aktide hulgas lisaks õigustloovatele ka mitmed üksikaktid, kui need rikuvad üksikisiku õigusi45: Riigikogu ja tema juhatuse ning presidendi otsused, samuti valimiskomisjonide otsused ja toimingud. c) Ehkki seadus ei näe ette igaühe individuaalkaebuse esitamise õigust, on Riigikohtu üldkogu asunud seisukohale, et individuaalkaebuse saab Riigikohus jätta menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele.46 Kõigi täitevvõimu poolsete riivete korral on halduskohtumenetluse näol Eestis efektiivne kohtulik kaitse tagatud. Küsimusi võivad tekitada vahetult seadusest või jõustunud
sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. (2) Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. (21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib isik nõuda avaliku võimu kandja tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomase avaliku võimu kandja poolt, isiku õigusi rikuti oluliselt ning isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Kahju hüvitamist võib nõuda ka isik, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal
Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. 107. Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud? Individuaalne põhiseaduslik (konstitutsiooniline) kaebus on spetsiifiline põhiõiguste kohtuliku kaitse vahend, mis võimaldab isikul tema põhiõiguste rikkumise korral pöörduda otse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu (konstitutsioonikohtu) poole. Individuaalkaebuse esitamise eelduseks on üldjuhul asjaolu, et isiku käsutuses ei ole muid õiguskaitsevahendeid või on need ammendatud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi on võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud. Individuaalkaebuse võib Riigikohtule esitada: isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus erakond, valimisliit või üksikisik, kelle õigusi rikub valimiskomisjoni
siiski ainult ARVAMUSEGA Ernitsa arust PS vastuolus – sest on vastuolus kohtumõistmisega (käesoleva paragrahvi lahendid ei ole täidetavad!) Mitteametlik nimetus Euroarvamusparagrahv (11.mai 2006) Individuaalkaebus Sätestatud: PS §-id 14, 15, 146, 149 lg 3 lause 2 - Loe Brusilovi kaasust aastast 2003 (meie esimene individuaalkaebuse kaasus) IV RIIGIKOHTU PÄDEVUSE ULATUS 1. Ex nunc / Ex tunc Mõisted: Ex tunc – algusest peale Ex nunc – tuleviku jaoks kas RK tunnistab ühe seaduse kehtetuks algusest peale või tuleviku jaoks Tänapäeval kasutab Eestis Riigikohtu ex tunc’i üldjuhul kui riigikohus midagi ei ütle, on see ex tunc …….. kui aga ütleb midagi, siis saab ta otsuse
annaabi.ee 
