Põhjavee kokkupuutel õhuga tekivad Fe(OH)3 sade (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri, saabki vähendada rauaioonide sisaldust vees. 15.) Vee dissotsiatsioon: 2H2O<-> H3O+ + OH- , lihtsustatult: H2O<-> H+ + OH- Temp tõusuga dissots suureneb. Dissotsiatsioon ioonideks lagunemine. Prootonite kontsentratsioon kui prootoneid on rohkem, kui hüdroksiidioone, siis keskkond on happeline. Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a)indikaatorained (kas nõrgad orgaanilised alused või nõrgad org happed, mille ioonid on erineva värvusega, kui molekulid. Olenevalt prootonite konsentr-st lahuses nihkub dissotsats tasakaal kas molekulide või ioonide tekke suunas): *indikaatoraine lahused lisatakse tilkadena; täpsem meetod, kui paberiga. *indikaatorpaberid indikaatorite lahusega immutatud ja kuivatatud filterpaber (kaasas värvuseskaala, lahuse tilga laskmisel paberile, tekib värviline laik, võrdlemine skaalaga)
Prootonite ehk vesinikioonide konsentratsiooni abil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasutada vesinikioonide konsentratsioon negatiivset logaritmi, mida nimetatakse vesinikeksponendiks: pH= -log[H +]. pH vesilahustes võib pH diapasoon ulatuda 0- 14. 0 kuni 6 on happeline, 6 kuni 8 on neutraalne ja 8 kuni 14 on aluseline. Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a)indikaatorained (kas nõrgad orgaanilised alused või nõrgad org happed, mille ioonid on erineva värvusega, kui molekulid. Olenevalt prootonite konsentr-st lahuses nihkub dissotsats tasakaal kas molekulide või ioonide tekke suunas): *indikaatoraine lahused lisatakse tilkadena; täpsem meetod, kui paberiga. *indikaatorpaberid indikaatorite lahusega immutatud ja kuivatatud filterpaber (kaasas värvuseskaala, lahuse tilga laskmisel paberile, tekib värviline laik, võrdlemine skaalaga)
kui hüdroksiidioone, siis keskkond on happeline. Prootonite ehk vesinikioonide kontsentratsiooni abil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasutada vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset logaritmi, mida nimetatakse vesinikeksponendiks: pH= - log[H+]. Vesilahustes võib pH diapasoon ulatuda 0-14. 0 kuni 6 on happeline, 6 kuni 8 neutraalne ja 8 kuni 14 on aluseline. Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata: a) indikaatorained (lihtsaim viis pH määramiseks on kasutada indikaatoreid, mis oma olemuselt kas alused või happed. Olenevalt prootonite kontsentratsioonist lahuses, nihkub nende dissotsiatsiooni tasakaal kas paremale või vasakule, mis avaldub aga indikaatori värvi muutuses) : * indikaatorite lahused lisatakse tilkadena; * indikaatorpaberid indikaa-torite lahusega immutatud ja kuivatatud filterpaber; b) ioonselektiivsed elektroodid vastava mõõtaparatuuriga(pH meetrid) täpsus kuni
prootoneid on rohkem, kui hüdroksiidioone, siis keskkond on happeline. Prootonite ehk vesinikioonide konsentratsiooni abil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasutada vesinikioonide konsentratsiooni negatiivset logaritmi, mida nimetatakse vesinikeksponendiks: pH= -log[H+]. pH vesilahustes võib pH diapasoon ulatuda 0-14; 0-6 on happeline, 6-8 on neutraalne ja 8-14 on aluseline. Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a)indikaatorained (Lihtsaim viis pH määramiseks on kasut indikaatoreid, mis oma olemuselt on kas alused või happed. Olenevalt prootonite kontsentr-st lahustes, nihkub nende dissots tasakaal kas paremale või vasakule, mis avaldub indikaatori värvi muutuses): *indikaatoraine lahused lisatakse tilkadena; täpsem meetod, kui paberiga. *indikaatorpaberid indikaatorite lahusega immutatud ja kuivatatud filterpaber (kaasas värvuseskaala, lahuse tilga laskmisel paberile,
Mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem ta on. Vesilahuste pH väärtuste diapasoon pH väärtused jäävad üldjuhul vahemikku 0...14, ülihappeliste lahuste puhul on siiski pH negatiivne, tugevalt aluseliste lahuste puhul võib pH ka olla üle 14, normaalne pH tase on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a) indikaatorained (Lihtsaim viis pH määramiseks on kasutada indikaatoreid, mis oma olemuselt on kas nõrgad orgaanilised alused või nõrgad orgaanilised happed, mille ioonid on erineva värvusega kui molekulid. Olenevalt prootonite kontsentratsioonist lahuses nihkub dissotsiatsiooni tasakaal kas molekulide või ioonide tekke suunas. Kasutatakse kas indikaatoraine lahuseid (lisatakse tilkadena; täpsem meetod, kui paberiga);
annaabi.ee 
