2 i =1 v põhjadega risti oleva sümmeetriatelje suhtes Ic = mR 2 2 . Kera inertsimoment ta massikeset läbiva telje suhtes Ic = 2mR 2 5 . Steineri lause I = Ic + ma2 kus a on G G G telgedevaheline kaugus. Punktmassi impulsimoment punkti suhtes L = r × p . Punktmasside süsteemi impulsimoment punkti suhtes on punktmasside impulsimomentide summa. Pöörleva keha impulsimoment telje suhtes Lz = I . G G G Jõumoment punkti suhtes M = r × F , seejuures M avaldub ka jõu ja jõuõla korrutisena G G dL M = F d . Pöördliikumise dünaamika põhiseadus: M = , mis telje suhtes on kujul dt dL M z = z ehk M = I siin I =const
impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist. Tähis L, ühik 1 kg*m2 s L = pr = mvr L impulsimoment - 1 kg*m2/s p impulss 1 kgm/s m keha mass 1kg v kiirus 1m/s Kui keha pole punktikujuline, vaid omab lõplikke mõõtmeid, on tema impulsimoment võrdne keha ükskute punktide impulsimomentide summaga. RESONANTS Resonants on võnkesüsteemis esinev nähtus, mis seisneb amplituudi olulises suurenemises juhul kui sundvõnkesagedus saab võrdseks omasagedusega. Resonants tekib sundvõnkumise korral, kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks süsteemi enda võnkumise sagedusega. Resonantsi saab kasutada; tuleb arvestada: · tundmatu võnkesageduse määramisel · pillide heli võimendamisel · sildade ehitamisel
* Nurkkiiruse tähis = ; ühik [1rad/s] -) = /t = l/tr = v/r * Perioodi tähis = T; ühik [1sek] -) Periood ja sagedus on seotud nurkkiirusega. * Sageduse tähis = f; ühik = [1Hz] * Kiirus on suunatud piki puutujate risti raadiusega. -) Kesktõmbekiirendus on kiirusega risti. -) Jõu mõju sõltub ka rakenduspunktist. -) Jõuõlg on risti jõu mõjusirgega. * L = p*r; F = M/r; p p0 = Mt/r; L =mvr = pr * Suure keha impulsimoment on tema osade impulsimomentide summa. -) Kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ei muutu. * Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda. -) Võnkumised võivad olla vabad ja sunnitud, sumbumatud ja sumbuvad. -) Võnkumisel kordub liikumine võrdsete ajavahemike tagant. -) Vabad võnkumised toimuvad süsteemi sisejõudude mõjul. -) Vabavõnkumiste tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. * Perioodiline välisjõud tekitab sundvõnkumise
M = F Jõu õlg( ) jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõumoment loetakse positiivseks siis, kui keha pööratakse kellaosuti suunas. Impulsimoment pöörleva liikumise jaoks kasutusele võetud impulsiga analoogne suurus. L=mvr impulsimoment ehk pöörlemishulk iseloomustab pöörlevalt liikuvat keha ja on seotud pöörleva keha energiaga. Kui keha omab konkreetseid mõõtmeid, siis on keha impulsimoment võrdne keha üksikute osade impulsimomentide summaga. Impulsimomendi jäävuse seadus: L = mvr = mr 2 Võnkumine Võnkumine liikumine, mis kordub võrdsete ajavahemike tagant, kusjuures esialgsesse asendisse läheb keha sama teedmööda tagasi. Liikumine kordub kas täpselt või peaaegu täpselt. Võnkumist võib liigitada kaheks: 1. Vabavõnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. Süsteem ei saa väljastpoolt
M F Jõu õlg( ) – jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõumoment – loetakse positiivseks siis, kui keha pööratakse kellaosuti suunas. Impulsimoment – pöörleva liikumise jaoks kasutusele võetud impulsiga analoogne suurus. L=mvr – impulsimoment ehk pöörlemishulk iseloomustab pöörlevalt liikuvat keha ja on seotud pöörleva keha energiaga. Kui keha omab konkreetseid mõõtmeid, siis on keha impulsimoment võrdne keha üksikute osade impulsimomentide summaga. Impulsimomendi jäävuse seadus: L mvr mr 2 Võnkumine Võnkumine – liikumine, mis kordub võrdsete ajavahemike tagant, kusjuures esialgsesse asendisse läheb keha sama teedmööda tagasi. Liikumine kordub kas täpselt või peaaegu täpselt. Võnkumist võib liigitada kaheks: 1. Vabavõnkumine – toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. Süsteem ei saa väljastpoolt energiat juurde. Näiteks: kiikumisel lõpetame hoo andmise, siis edasine on vaba
M F Jõu õlg( ) jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõumoment loetakse positiivseks siis, kui keha pööratakse kellaosuti suunas. Impulsimoment pöörleva liikumise jaoks kasutusele võetud impulsiga analoogne suurus. L=mvr impulsimoment ehk pöörlemishulk iseloomustab pöörlevalt liikuvat keha ja on seotud pöörleva keha energiaga. Kui keha omab konkreetseid mõõtmeid, siis on keha impulsimoment võrdne keha üksikute osade impulsimomentide summaga. Impulsimomendi jäävuse seadus: L mvr mr 2 Võnkumine Võnkumine liikumine, mis kordub võrdsete ajavahemike tagant, kusjuures esialgsesse asendisse läheb keha sama teedmööda tagasi. Liikumine kordub kas täpselt või peaaegu täpselt. Võnkumist võib liigitada kaheks: 1. Vabavõnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. Süsteem ei saa väljastpoolt energiat juurde. Näiteks: kiikumisel lõpetame hoo andmise, siis edasine on vaba võnkumine
vastassuunaliste jõududega ning Kasutades impulsi õlga , võime impulsimomendi vektori mooduli kirjutada kujul: . Punktmasside süsteemi impulsimoment punkti suhtes on punktmasside impulsimomentide summa. Pöörleva keha impulsimoment telje suhtes 1.2.5. Impulssmomendi jäävuse seadus Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a¯=dv¯/dt,siis pöörleva keha osa massiga m liigub
annaabi.ee 
