57. Mis on impulsimoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. Impulsimoment on pöörleva keha pöörlemishulk. Valem ainepunkti jaoks: Keha korral summeeritakse ainepunktide impulsimomendid: Impulsimomendi ühik: [ ] 58. Lähtudes impulsimomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus).
42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt Keha korral lihtsalt summeeritakse ainepunktide impulsimomendid: elastne põrge on põrge, mil ei eraldu soojust. Näiteks piljard
Tavaruumis ehk K-s on olemas aeg ja ruum. Kuna on olemas aeg ja ruum, siis kehtivad ka jäävuseseadused. Jäävuseseadused tulenevad ju just aja ja ruumi omadustest. Need omakorda aga eeldavad aja ja ruumi olemasolu. Hyperruumis aega ja ruumi ei ole olemas. Järgnevalt tuletamegi jäävuseseadused aja ja ruumi omadustest. Oletame seda, et meil on mingisugune süsteem, mis koosneb n kehast. Kehade füüsikalised suurused ajahetkel t on kohavektorid, seisumassid, kiirused, impulsid ja impulsimomendid vastavalt järgmised: Järgmiselt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, mõnest teisest ruumipunktist või mõnest teisest suunast, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Kuid neid asju käsitleme siin edaspidi skalaarsel kujul. 101 Kui aga antud süsteemiga midagi juhtub, siis kehade füüsikalised olekud ( suurused ) muutuvad. Kuid selleks tehti tööd ja see töö summeerub iga süsteemi kuuluva keha tööga
Tavaruumis ehk K-s on olemas aeg ja ruum. Kuna on olemas aeg ja ruum, siis kehtivad ka jäävuseseadused. Jäävuseseadused tulenevad ju just aja ja ruumi omadustest. Need omakorda aga eeldavad aja ja ruumi olemasolu. Hyperruumis aega ja ruumi ei ole olemas. Järgnevalt tuletamegi jäävuseseadused aja ja ruumi omadustest. Oletame seda, et meil on mingisugune süsteem, mis koosneb n kehast. Kehade füüsikalised suurused ajahetkel t on kohavektorid, seisumassid, kiirused, impulsid ja impulsimomendid vastavalt järgmised: 104 Järgmiselt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, mõnest teisest ruumipunktist või mõnest teisest suunast, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Kuid neid asju käsitleme siin edaspidi skalaarsel kujul. Kui aga antud süsteemiga midagi juhtub, siis kehade füüsikalised olekud ( suurused ) muutuvad. Kuid selleks tehti tööd ja see töö summeerub iga süsteemi kuuluva keha tööga
Tavaruumis ehk K-s on olemas aeg ja ruum. Kuna on olemas aeg ja ruum, siis kehtivad ka jäävuseseadused. Jäävuseseadused tulenevad ju just aja ja ruumi omadustest. Need omakorda aga eeldavad aja ja ruumi olemasolu. Hyperruumis aega ja ruumi ei ole olemas. Järgnevalt tuletamegi jäävuseseadused aja ja ruumi omadustest. Oletame seda, et meil on mingisugune süsteem, mis koosneb n kehast. Kehade füüsikalised suurused ajahetkel t on kohavektorid, seisumassid, kiirused, impulsid ja impulsimomendid vastavalt järgmised: Järgmiselt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, mõnest teisest ruumipunktist või mõnest teisest suunast, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Kuid neid asju käsitleme siin edaspidi skalaarsel kujul. 107 Kui aga antud süsteemiga midagi juhtub, siis kehade füüsikalised olekud ( suurused ) muutuvad. Kuid selleks tehti tööd ja see töö summeerub iga süsteemi kuuluva keha tööga
annaabi.ee 
