Nahk hakkab kannatama. Keha peal suured klombid, limakamakad. Haava peale tekib soomuskate. Keemiline meel: haistmis ja maitsemeel. (põlenud kuusk) Valkude moodustised munahambad on kõvad. Munakoor on valgulise koostisega, kaitseb muna sisu. Mida kõrgem temp, seda vähem on vaja aega. Haistmismälu pilt on mitmekesine. Maks on vanem kui kopsud. Kõik gripid on kunagi olnud linnugripid. Koer magusat maitset praktiliselt ei tunne. Semioos on improviseeriv. Mimikri - matkimine Putukas oma liitsilmadega näeb hämmastavalt.
- muusika vahendab tundeid, armastust, äratab sümpaatiat = eneseväljendus - paljud pillid sarnased (lüüra, lauto, harf) - muusikuid peeti prohvetiteks, kellele oli omistatud taevane anne - muusika oli olulisim kõigist kujutavatest kunstidest Mõisted: leviit naissoost Vana-Egiptuse kutseline muusik hironoomia Vana-Egiptuse kultuurist pärinev meloodiakaare näitamine käezestide abil I.LU pärineb Mesopotaamia kultuurist, tõlkes ,,õnn ja valitsemine" aoid lüüra saatel improviseeriv Vana-Kreeka kutseline laulik kultuslaulud hümnid kannavad ette koorid ditürambid veini- ja viljakusjumala Dionysuse kultuslaulud, mida esitati aulose saatel ning millest arenes tragöödia muusa kunstide (hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse) kaitsejumalannad, Zeusi tütred, kes saatsid Apollonit, kes mängisid lüürat sama hästi, kuid kellele ei leidunud laulmises võrdväärset Nimeta Vana-Egiptusest pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente:
saami aladel kui ka väljaspool seda. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on aga levinud saamide kultuuri üle maailma ja kogunud kuulsust. Saami muusika, eriti improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Sümbolid: 1986. aastal kehtestatud saami rahvuslipu keskel olev rõngas sümboliseerib nõiatrummi, punane pool temast paremal päikest, sinine vasakul kuud. Värvid punane, roheline, kollane ja sinine pärinevad saami rahvarõivastelt. Usundid: Saamid ristiusustati 16.-17. sajandil. Erakordse julmusega hävitati
sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osaline kammersonaaditsükkel (kiire-aeglane-kiire), 4 osaline sümfooniatsükkel. Kammeransamblid, zanrdid 18. saj. teisel poolel 18. saj keskel muutused instrumentaalkoosseisudes, iseloomulik basso continuo hakkas kaduma. Seda võis asendada heliloojapoolt kirjutatud klahvpillipartii mis oli ansamblis juhtiv. Tavalisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Vahel ka klaver viiuli, tsello või keelpillikvartetiga. Improviseeriv klahvpill võidi asendada vioolaga. Ehk siis barokktriost sai keelpillikvartet. Klassikaline instrmentaalstiil Haydni ja Mozarti loomingus kuna pihens Haydn elas sitaks kaua ja tema ajal olid muusikas suured muutused, tegi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kauppa kaasa. Tähtsaim klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartet. Aluserajaja kogu 19 saj muusikale. Mozarti komponeeris Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest -
1910. Soomelapi kirjanikest on mainimistväärt ka Pedar Jalvit (1888-1916) ja Hans Aslak Guttormi (1907-1992), mõlemad neist olid elukutselt algkooliõpetajad. Laplaste hulgast on võrsunud ka oma emakeele uurija professor Israel Ruong. Mõned tuntud saami kirjanikud Johan Turi Hans Aslak Guttorm Pedar Jalvi Matti Heikki Ilmari Morottaja Petter Jori Andaras Morottaja 3.3.Muusika ja teater Saami muusika, eriti improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Joiatakse tavaliselt saateta. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, emotsionaalselt, sageli kurbust ja viha väljendades. Joiud võivad olla pühendatud loomadele või inimestele, olla rõõmsad, kurvad või melanhoolsed. Tänapäeval on lisaks
traditsioonilise rahvuskultuuri kõige modernsemate kunstivooludega, näiteks joiu dzässiga või/ja konkreetse muusikaga, nagu auhinnatud raamatu juurde kuuluvas helikassetis on teinud Nils-Aslak Valkeapää koos Esa Kotilaisega. Kirsti Paltto, romaani kirjanik. Oktjabrina Voronova esimene saamikeelne luulekogu. Saami klassikute hulka kuulvad religioosne isamaalaulik Paulus Utsi ja impressionistlik novellist ja luuletaja Pedar Jalvi. [3; 2010, 03,06] 3.3. Muusikud Improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Edukamatest muusikutest võiks nimetada juba mainitud A'illohasile (Nils-Aslak Valkeapää omakeelne nimi) folklaulust dzässini arenenud Mari Boinet, Wimmet ja lõunasaami Frode Fjellheimi koos ansambliga Transjoik. Vähem tuntud on idapoolsete saamide leudd. Kui joiul ei pruugi üldse teksti olla, siis leudd on
Argisuhtluse pikkus on tavaliselt suhtlejate poolt üsna vabalt määratav ja muutub kergesti situatsiooni käigus. On tavaline, et vastu tulnud sõber ütleb, et tal on kümme minutit aega ja lobiseb pool tundi. Oleme näinud, kuidas suhtlejad lõpetavad mitu korda sama vestlust ja üha uuesti hoo üles võtavad. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |9 Argisuhtlus on improviseeriv. Kõnelejad vahetavad teemasid kiiresti ja ettearvamatus suunas. Sellega koos on argisuhtlus väga spontaanne. Me peame reageerima kiiresti ja siinsamas partneri pakutud uutele teemadele ega saa neid üldiselt varem ette valmistada. Argisuhtlus on üldjuhul vaba vooruvahetusega. Kõnelejad annavad ja võtavad sõnajärge vastavalt olukorrale. Argisuhtluses on sotsiaalne kontroll meie sõnade üle üldiselt väike. Ka ei ole me tavaliselt orenteeritud nt kirjakeele normingutele.
edaspidigi on neil küllaltki tihedad (ja kohati vägagi lähedased)36 sidemed, on nad siiski täiesti erinevad nähtused muusikamaastikul. Süvamuusikas on asetatud põhirõhk teose peen- susteni viimistletud vormiarendusele, millele allub kõik muu, džässis aga improviseeriva muusiku loominguvabadusele, kus vormiküsimused on marginaalse tähtsusega. Nagu kirjutab Walther Ludwig Bühl: “Improvisatsioon on muusikalise transformatsiooni kunst” (Bühl 2004: 181). Seega on improviseeriv džässmuusik ühtaegu improviseerija, helilooja ja interpreet ühes isikus, muutudes tahes-tahtmata mängitava pala kaasautoriks. Seda fenomeni on tunnustatud ka seadusloome tasandil – paljude maade autorikaitse seadustik näeb džässimprovisatsioonide esitajale ette õiguse 30–50%-le autorihonorarist. Iseenesest mõista esitab see improviseerivale muusikule hoopis suuremaid nõudmisi nii teooria (eriti harmoonia) peensuste kui instrumendivaldamise osas – peab ta ju suutma