Vahendist eesmärgi teinud riigiusk on viinud Euroopa kriisi ja mis seal salata – üpriski lootusetusse stagnatsiooni. Rahvastiku vananemine, tootlikkuse langemine ja hiiglaslik võlakoorem sisuliselt välistavad selle, et me saaks lähematel aastatel rääkida (euroalal) päris majanduskasvust. Kui saame, siis saab see ilmselt olema majanduspoliitika ohjajate (keskpangad, valitsused) uute monetaarsete ja fiskaalsete improvisatsioonide tulemus. Kui me ei taha sattuda nende kurbade näidete hulka, kes oma loteriivõidu maha mängivad, siis on vaja teha meil midagi teisiti. Kui kunagi oli mõte üle minna isemajandamisele, siis tänaseks juhtmõtteks võiks olla rohkem turumajandust kui neil, kes meid ümbritsevad. Ainult sellel mõttel on piisav ajalooline pretsedent edukuseks ning eeldus käivitada siinmail uus ja ehtne kasvutsükkel. Me ei ole veel ometi nii mugavad, et lasta see kellelgi teisel enne meid ära teha
Kuna peo juhtimine, laulu- ehk sõnalise võistlus ja muudki tegevused on setukeelsed, eeldab see osavõtjateltki vastavat keeleoskust või selle mõistmishuvi. Seega on Setu Kuningriigi Päeva traditsioon väga tähtis setu keele säilitamise seisukohalt. Kuningriigi päevade edu on taganud eristumise teistest Eestis peetavatest suveüritustest ja laatadest. Ainulaadne setu pärimuskultuuri kasutamine, arendamine, väärtustamine ja tutvustamine läbi võistluste, improvisatsioonide, näitusmüükide jm, on tõstnud ta mitte ainult Setumaa rahvarohkemaks, vaid suuremaks taoliseks ürituseks Kagu-Eestis. Uurimistööd tehes sain teada, kuidas see päev alguse sai ja miks seda üldse korraldama hakati. Väga huvitav on uurida varem toimunud kuningriigi päevi ja neid omavahel võrrelda. Sain hea ülevaate Kuningriigi päeva toimumisaegadest ja kohtadest. Kuningriigi päeval kõlab setu hümn ja lehvib setu lipp, see on koht, kus setud saavad olla uhked oma
modernist oli 1920 aastal Venemaal Eestisse naasnud Paul Sepp, kes asus lavastajakohale Draamateatris. Ta tõi kaasa vene teatri koolkonna mõjusi, eriti sümbolistlikut lavatunnetust (teda kutsuti "viimaseks romantikuks"). Sepp tõi lavale Surgutsovi impressionistliku "Sügise viiulid" (1920), Dickensi sentimentaalse "Kilk koldel" (1920) ja Andrejevi sümbolistliku "Inimese elu" (1921). Läbi Sepa tööde kajastus vene lavamõjude mõju ja huvi karnevalliku maskimängu ning commedia dell'arte improvisatsioonide vastu. Kõrvuti sümbolismi kammerlikkusega ilmnes Sepas aga ka suurejooneliste klassikalavastuste anne (1922 Sophoklese "Kuningas Oidipus" ja 1923 Schilleri "Orléans'i neitsi", mida mängiti Üldlaulupeol vabaõhuetendusena). Edasi suudus Sepp ka ekspressionistliku stiili suunas. Peale Draamateatri töötas Sepp veel Vanemuises, Estonias ja Draamastuudios ning Lavakunstikooli õppejõuna. . 18. Ekspressionism ja Hommikteater. Ekspressionism sai alguse Esimese maailmasõja eel Saksamaal
baasil, seletades oma erakordselt kindlat vasaku käe tehnikat sellega, et ta oli palju Bachi muusikat Lagunesid sõjaväeorkestrid, mustad said endale puhkpille mängimiseks ja nad võlusid sealt välja mänginud. Fats Waller oli esimene jazzorganist. inimhääle laulva kõla ja panid meloodia esituse juures rõhku samadele momnentidele, mis esinesid Mõjutatuna Armstrongi improvisatsioonide meloodilisest ja rütmilisest struktuurist, eemaldus Earl rahvalikus laulmismaneeris. Hines esimesena varem valitsenud blues'i ja ragtime'i pianistide maneerist ja lõi eeldused 1920-ndatel oli jazzi pealinnaks Chicago. Sõda lõppes ja Chicagos oli tööd. Musitseerimisel oli tänapäevasema jazzpianismi tekkeks, mille rajajaks peetakse Teddy Wilsonit. Teddy Wilson sai kollektiivne improvisatsioon. muusikalise hariduse
tagasi tolsamal alusel. Võlgade valoriseerimine oli abinõu, mis pidi võtma võlgades olevatelt mõjukatelt äri- ja poliitikameestelt stiimuli Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseks. 1924. aasta juunis esitas valitsus Riigikogule valoriseerimise seaduseelnõu, kehtestamaks uut rahaühikut, mille kullasisaldus võrduks ühe Rootsi krooniga. Eesti majanduspoliitika ajaloo üks olulisemaid seadusi valoriseerimise seadus sai lõpliku kuju erinevate poliitiliste improvisatsioonide ja juhuste tulemusena. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni kurss oli 1924. aasta suvel lähedane sajale Eesti margale. Rahanduses jäi seis aga esialgu pingeliseks. 1924. aasta augusti lõpuks oli valuutavaru alles vaid 610 miljoni marga eest. Välislaenu ei olnud kusagilt võtta. Seegi 610 miljonit marka välisvaluutat oli säilitatud tänu eelnenud kuudel võetud drastilistele meetmetele
:4-9). 7 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd 1924.aasta juunis esitas valitsus Riigikogule valoriseerimise seaduseelnõu, kehtestamaks uut rahaühikut, mille kullasisaldus võrduks ühe Rootsi krooniga, mis oli tol ajal võrdne ligikaudu saja Eesti margaga. Eesti majanduspoliitika ajaloo üks olulisemaid seadusi- valoriseerimise seadus sai lõpliku kuju erinevate poliitiliste improvisatsioonide ja juhuste tulemusena. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni kurss oli 1924.aasta suvel lähedane sajale Eesti margale. Kõne all olid ka aga sadat penni sisaldava marga nimetuse säilitamine ning täiesti uued variandid, nagu näiteks sadat sajandikku sisaldav adra, sajast krossist koosnev taaler ning sadat sajakut sisaldav est, estar või esta.