ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Elu- ja töökorruseks olid peamiselt alumised korrused, ülemisi kasutati laoruumidena.
ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Elu- ja töökorruseks olid peamiselt alumised korrused, ülemisi kasutati laoruumidena.
osutus võima- likuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre ning kõrgemaid avausi. Teiseks tähtsaks konstruktiivseks uuenduseks gooti katedraalis kujunes roidvõlv, mille puhul ristvõlvi siilude liitejoonele laoti kividest või tellistest latitaoline kaar, mis aitas võlvi kanda. Roiete abil koondati võlvide raskus võlviku nurkadesse, mida kiriku keskel kandsid piilarid. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, kuid olid suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gootipärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda. Hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Joonis 11.Ristroidvõlv 12 RENESSANSS
motiive (protorenessanss). Saint Gilles kirik. - Lääne-Prantsusmaa: kuppelkirikud. Eri tüüpi kirikud, mille fassaadid olid rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal. Notre Dame la Grande, Fort Perigeux. - Kesk-Prantsusmaa: empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel). Notre Dame du Port, Le Puy. - Burgundia piirkond: hästi jõukas. Olid imposantsemad ehitised, domineeris basiilika. Cluny kloostri ehitamisel mitu etappi. · Inglismaa 1066 vallutasid normannid ning eeskujuks sai normandia arhitektuur. Romaani stiil = normanni. Tavaline oli pikaks venitatud põhiplaan ja tugevalt eeldunud külglöövid. Durhami, Southwelli, Cloucesteri, Winchesteri, Norwicki katedraalid. · Hispaania suur osa mauride mõju all, kuid eeskujuks oli Prantsusmaa. Santiago de Copostela
küündis 40. meetrini. Pülooni ees oli neli hiiglasuurt vaarao ( templi ehitaja ) raidkuju, pülooni seintel aga mitme meetri kõrgune vaarao reljeeffiguur kihutavas sõjavankris hävitamas väikesi vaenlasi ( figuuride näiline vastandamine suurendas pülooni mõõtmeid visuaalselt veelgi enam ). Eriti tähelepanuväärne oli aga Karnaki templi uus sammassaal ( 103 m lai ja 52 m sügav ), millel on 144 hiigelsemmast, nendest imposantsemad 12 kesklöövi 19, 25 m kõrgust sammast avatud lootosõiekujuliste kapiteelidega. Külglöövide sammaste kõrgus oli 14,74 m. See poolhämar sammaste mets ( valgus pääses kesklöövi ainult lae all olevaist akendest ), mille tüved olid kaetud vaarao sõjakäike ja elu kujutavate reljeefidega ning selle kohal kõrguv sinine kuldsete tähtede ja lendavate lindude kujutisega taevast sümboliseeriv lagi saigi vaarao maapelse vägevuse veenvaks väljenduseks
annaabi.ee 
