Kuni 20. sajandini oli Island sõltuv kalandusest ja oli üks vaesemaid ja vähim arenenud riike Euroopas. Aga Teise maailmasõja lõpus tõid riigile õitsengu kalapüügi industrialiseerimine ja NATO sõjabaasi paigutamine Islandile. Juba 1990. aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse. Suuremateks importijateks on UK, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa huvitaval kombel ka Norra. Kõige rohkem eksporditakse mereandidest kuivatatud kala. Tuleb välja, et Islandil on ideaalsed tingimused kala kuivatamiseks. Nimelt seal ei ole kärbseid ja maastikud on lagedad ja nii saab meretuul tasapisi puhuda. Kärbsed on kala kuivamisel ebasoovitud seetõttu, et nad munevad oma munad kalasse ja nii läheb kogu saak riknema. Nagu pildilt võib näha, kuivatavad islandlased ainult kalaskelette. Ehk kõik kasutatakse ära
maisi aastas. 1981. aastal toodeti seal juba 207 miljonit tonni aastas, mis on juba 913 kilogrammi maisi inimese kohta ja moodustas ka 46% maailma maisi kogutoodangust. Seega võiks Ameerikat nimetada ka maisi ja sojaoa maaks, kuna sojauba andis see maa 1978. aastal isegi 64% maailma kogutoodangust. Samuti suureks maisi tootjaks vib lugeda Hiinat, kes oli 2005. aastal USA-ga samal tasemel.2006. Aastal oli Hiinas korjatud rekordiline arv maisi , koguni 144 milj. tonni. Importijateks on riigid, mille kliima ei võimalda maisi kasvu. Nendeks on peaaegu pool Euroopa riike, Venemaa. Maisi korjatud kogus järgmistel aastatel R iik 1985 1995 2005 USA 225 453 187 969 280 228 H iin a 64 102 112 362 131 145 B ra s iilia 22 018 36 267 34 860 M e h h ik o 140103 18 353 20 500 A rg e n t iin a 11 900 11 404 19 500
20. sajandist saati on kaevandamine Jaapanis kõvasti kahanenud. Riigis endas kaevandatakse sütt ning ka imporditakse, et kasutada energiaks. Suuresti just Austraaliast ja USAst. Jaapan on oma toodangu impeeriumi ülesehitanud just selle maavaraga mis tal endal leidub ja mida kaevandatakse. Sammuti on Jaapan maakide impordis teisel kohal maailmas. Suur hulk maakidest pärined Austraaliast, osa ka USAst, väiksemateks Jaapanesse importijateks on Kanada, Venemaa, Norra, Saksamaa ja Prantsusmaa. Nii kaevandatud kui ka imporditud metallid lähevad suures osas tehnoloogiliste vidinate tootmisesse, mis on Jaapani peamine tuluallikas.
majandusharuks. [Renate Kissel, 2001, lk.13-14] Tänapäeva kaubandus Üle 80% vürtside ekspordist pärineb arengumaadest. Indiast ja Sri Lankast eksporditakse pipart, kardemoni, kaneeli, kurkumit, ingveri, vürtsköömer ja tsillit. Indoneesiast saab me lauale pipar, muskaatpähkel, muskaatõli, ingver, kardemon, vürtsinelk ning vanilli. Brasiiliast tuleb pipar, ingver ning vürtsinelgid. Peamised ümberlaadimislinnad asuvad tänapäeval Singapuris ja Hongkongis. Suurimateks importijateks on USA, Jaapan, Saksamaa ja Prantsusmaa. [Renate Kissel, 2001, lk.15] Maitsetaimed ja vürtsid meditsiinis Ravimtaimi on naised noppinud juba pikka aega. Esimene kirjalik ülestähendus on umbes ajast 3000 eKr. India ravitsejad kasutasid haiguste vastu oma ürditeraapiat. Egiptlased ja babüloonlased tundsid samuti vürtside ja maitsetaimedega tervendamise kunsti. Targad Pythagoras ja Hippokrates panid kirja erinevaid tarkusi ka oma raamatuissed
energiallikatega 0,1%. Prantsusmaa on tuumaenergia tootmises võrreldes maailmaga teisel kohal, jäädes alla Ameerika Ühendriikidele. Joonis 5. Tuumaenergia tootmine võrreldes maailmaga Prantusmaa impordib põhiliselt õli, mis moodustab 65% netoosatähtsusest. Prantsusmaa impordib õli peamiselt Norra, Saudi-Araabia,Venemaa, Kasahstani ja Iraani käest. Prantsusmaa impordib ka märkimisväärses koguses maagaasi. Prantsusmaa maagaasi importijateks on Holland, Norra, Venemaa, Alzeeria ja Egiptus. Gaasi import on suurenenud eriti ajavahemikul 1990-2004, kajastades nõudlust selle järele. Prantsusmaa ekspordib põhiliselt tuumaenergiat. Prantsusmaal on elektritoodang inimese kohta 8,231 kWh, asudes sellega maailmas 10. kohal. Prantsusmaa on kõrgel arengutasemel, sest ta juba asub 10. kohal 15 maailmas elektritarbimisega, mis ei ole odav. Samuti on Prantsusmaa maailmas suuruselt
Tööstuslikult toodetakse metalli aga boksiidist, mille metallisisaldus on 30-60% vahel. Selleks, et saada üks tonn alumiiniumi on vaja 2-4 tonni boksiiti. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial ja Jamaical, kes kõik kuuluvad ka suurkaevandajate hulka, andes kokku ligi 70% maailma boksiiditoodangust. Kõige enam boksiiti ekspordib maailmaturule Guinea, samuti Austraalia ning Ladina-Ameerikast Jamaica ja Guyana. Suurimateks boksiidi importijateks on kõrgeltarenenud riigid. Vasemetallurgia: Vasemaagi leiukohad on võrdlemisi haruldased ja sellepärast algas vasemetallurgia hajumine varakult ja on olnud ulatuslik. Kõrgeltarenenud maade osaks on jäänud peamiselt väärindamine (vasepuhastus) ja viimistlemine. Maagikaevandus, rikastamine ja toorvase sulatuski on üle kolinud arengumaadesse. Euroopa vasemaagileiukohad on ammendunud. Kuid Euroopa on endiselt suur vase väärindaja ja viimistleja
annaabi.ee 
