edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene Millisteks sotsiaalseteks protsessideks kuluurikonteksti väärtused ja normid on vajalik keel? ja temast saab sotsiaalne grupi täisväärtuslik liige. Toimub keele vahendusel Implitsiidne sotsialisatsioon: Mis on sõna objektiivne ja subjektiivne sisu? Vastsündinud eristavad kõiki häälikuid. Al 6. Elukuust muutub täishäälikute eristamine keelespetsiifiliseks. Al 11. Elukuust muutub konsonantide eristamine
Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Eestalsed mälu-uurijatena: o Endel Tulving (sünd: 1927) o E.Tulvingu mälu uurimus: MÄLU (raamat): Eksplitsiivne—semantiline, episoodiline Implitsiidne—protseduuriline, praiming Pikaajalise mälu liigid: o Semantiline mälu- jalgrattasõit, muusikariistade mängime (ei pea meenutama, kuidas seda teha), mälu teadmiste ja faktide kohta. Faktimälu. Mida oleme lugenud, kuulnud jne o Episoodiline mälu- mälu meiega juhtunud sündmuste kohta, episoodid, teave sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud.
hüpotalamuse ventrolateraalne preoptiline tuum. Eristatakse 2 uneseisundit: REM-uni (kiired silmaliigutused, südame löögisagedus, vererõhk, kudede aktiivsus, kehatemp tõusevad, suurte lihaste halvatus, väiksemad tõmplevad, elavad unenäod) ja non-REM uni (unenägusid vähe, lihastoonus madal). Emotsioonid- afektiivne, vegetatiivne, miimiline komponent Mälu · Eksplitsiidne e deklaratiivne- numbriline mälu, keeleoskus, sündmuste mäletamine · Implitsiidne e protseduuriline- (alateadlik) rattasõidu-, joonistamisoskus Info salvestus toimub temporaalsagara mediaalsete struktuuridega (hipokampus). Kõnekeskused · Broca keskus vas frontaalsagaras- motorne kõnekeskus · Wernicke kõnek- sensoorne kõnek, kõnest arusaamine · Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele · mehanoretseptorid reageerivad mehaanilistele stiimulitele
1-0.35sek). Sensoorset mälu on uurinud George Sperling. 2) lühimälu – Üldistatum, vähem detailine informatsioon sensoorsest mälust. Informatsioon püsib lühimälus 20-40 sekundit (kauem võimalik ülekordamisega). Töömälu on käimasoleva vaimse või praktiliseks tegevuseks vajalik psüühiline mehhanism. 3) püsimälu – Informatsioon püsib mälus aastaid või terve elu. Jagub omakorda kolmeks: (1) Protseduurimälus – vilumused/oskused; implitsiidne , teadvustamatu. (2) Semantilises mälus – mõisted, reeglid, teooriad, tähendused; abstraktne, interindividuaalne > isiklik. (3) Episoodilises mälus isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kindlatesse kohtadesse; konkreetne, isiklik > sotsiaalne MÄLU PATOLOOGIA: mäluhäireid ja patoloogiaid saab jaga kaheks: (1) püsivad ja ajutised; (2) orgaanilised ja funktsionaalsed amneesia – ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas
… võivad kasutada sümboleid. … omavad mentaalseid representatsioone. … teevad koostööd ning omavad algelist arusaama teiste meeleseisunditest Inimkeele eripära ja omadused • Märkide hulk • Struktureeritus ja grammatika • Loovus Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene kultuurikonteksti väärtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi täisväärtuslik liige. • Toimub suures osas keele vahendusel. • Eksplitsiidne ja implitsiidne • Algab esimestest sotsiaalsetest kontaktidest Implitsiitne sotsialisatsioon Erinevused autobiograafilises mälus (episoodilise mälu alaliik) on seotud kultuuris domineerivate väärtuste ja hoiakutega. Autobiograafilise mälu ja erinevuste tekkimist vahendab keel Aasia päritolu inimeste autobiograafilised mälestused on hilisemast ajast ja mitte nii detailsed kui ameeriklaste omad Ameerika laste mälestused keskenduvad iseendale, oma eripärale, tunnetele ja eelistustele;
Sotsiaalse kognitsiooni neli tuumprotsessi • Tähelepanu – info valimine. On piiratud, mõjutatud konkreetsest inimesest ja olukorrast. • Interpreteerimine – infole tähenduse andmine. Väga palju erinevaid mõjutegureid. • Otsustamine – info kasutamine mulje kujundamiseks ja lõpliku otsuse tegemiseks. Mõjutavad eesmärgid, soovid, eelnev kogemus. • Mälu – olukordade salvestamine ja otsustamine, mida kasutada tulevikus. Eksplitsiidne mälu vs. Implitsiidne mälu. Sotsiaalse kognitsioon • Erinevad eesmärgid: - lihtsustada sotsiaalset maailma, kuna sots. maailm on väga keeruline - enda enesekuvandi (self-image) kaitsmine - kindlus oma otsustes – soov vältida kulukaid tagajärgi või vigu. Me mõtleme kogu aeg sellele Erinevad eesmärgid tingivad erinevad „stiilid“, erineva mõtlemismustri ning käitumise. Kognitiivne komplikatsioon. Aspergeri sündroom- ei mõista emotsioone, puudub võime sotsiaalsetest olukordadest aru saada.
see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)" Praiming teatud stiimul on mälus lühikest aega ja neid ära ei tajuta, kuid hiljem tuleb teadvustamata asi meelde Välklambimälestus neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k
see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)" Praiming – teatud stiimul on mälus lühikest aega ja neid ära ei tajuta, kuid hiljem tuleb teadvustamata asi meelde Välklambimälestus – neg. sündmused, kujuneb detailne mälupilt Mälu: eksplitsiidne - teadvustatud (semantiline, episoodiline) implitsiidne – teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste – virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k
annaabi.ee 
