motiivi ( mitte näiteks tagajärge). Tegusid, mis on väliselt kooskõlas moraaliseadusega, kuid sooritatud mittemoraalsetest kavatsustest, nimetab Kant legaalseteks tegudeks. 4.Maksiimid ja imperatiivid: Maksiim on tema käsitluse järgi üldine põhimõte, mille inimene kehtestab iseendale ja mis on aluseks tema käitumisele Imperatiiv on üldine põhimõte, mis on samal ajal ka universaalne (suunatud kogu inimkonnale). Imperatiive liigitab Kant hüpoteetilisteks ja katekoorilisteks. Hüpoteedilised ütlevad seda, mida tuleb teha etteantud eesmärg saavutamiseks. Kategooriline imperatiiv on orienteeritud teomotiividele ja seega on absoluutselt ja paratamatult kehtiv ning määratleb ühtlasi ära ülima moraalse motiivi. Kategooriline imperatiiv on moraaliseadus ise. 5.Kategoorilise imperatiivi kaks tuntuimat sõnastust: Toimi üksnes vastavalt
Herderi arvates on keel aluseks ka rahvuse toimime. Keel on see materjal, mille kaudu need üksikud indiviidid ühendatakse etniliste ja kultuuriliste sidmetega. Keelest lähtub mingi eripärane kultuur. Parim kultuur ei lähtu mitte välismaisest, vaid kasvab välja rahvuslikust pinnasest ja keelest. Herderi eripära võrreldes mõne teise filosoofiga: ta on oma vaadetelt pluralist, st ta uskus, et igal kultuuril on oma väärtus. Sellest seisukohast saab üks romantismiajastu imperatiive. Kultuurilise paljususe idee on romantismiajastul üsna aktuaalne. Idee, mille pinnalt Ungari, Slovakkia, Soome ja Eesti rahvuslikud asjad saavad tekkida ja areneda. Ükskõik kui väike on kultuur, ei ole ta mõttetu. Igal väikesel kultuuril on panus oma maailmakultuuri. Sellest lähtuvalt on Herderi jaoks kõige kõrgemaks kultuuriliseks väärtus autentsus või algupäralisus. Siit tekib ka see, mida nim juurtekultuuriks.
Ära sitta puudu, sitt hakkab haisema; Hoia ise, siis hoiab ka Jumal; Pea suu kinni, seisab selg terve · Mitmesugused indikatiivse eesliikme ja "sina"-imperatiivse tagaliikmega implikatiiv- 11 struktuurid: Pista põrsas kotti, kui pakutakse; Tao rauda, kui raud kuum on; Ära sööda siis koera kui hunt karjas on; Ära müü enne karu nahka ku karu käes · Mitmesuguseid imperatiive sisaldavad parallelistlikud vormid: Lapsele anna hirmu ja armu; Halli pead austa, kulupead kummarda; Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Võta pits ja pea aru; Võõrast ära võta, oma ära jäta; Narri meest, ära narri mehe mütsi; Ära kiida iseennast, lase teised kiita; Näe palju, kuule palju, ära palju pajata; Enne mõtle, siis ütle; Vaata ette, vaata taha, muidu jääd sa ajast maha; Söö, mis küps, räägi, mis tõsi; Kott olgu ikka enesest, saagu põrss kust saa
Reklaamikeeles pöördutakse, et tarbijale jääks toode ka tulevikuks meelde. Tavaline on ka, et palutakse ühendust võtta reklaamijaga. Reklaamikeeles tõusevad esile 3 verbirühma: Tooteomandamisele kutsuvad verbid: tule, telli, helista. Mõnutundmisega seotud verbid: proovi, tunne, naudi, kasuta. Püüavad saavutada tarbija tähelepanu ja meelespidamist: vaata, näe, pea meeles, ära unusta. Samas on palju tundeverbidest moodustatud imperatiive, mida muudes tekstides ei saa üldse imperatiiviga seostada: võida või naudi – mõlemad lihtsalt juhtuvad, selleks ei saa päriselus käsku anda. Reklaamikeeles pole viisakust. Pealetükkivat otseütlemist ei püütagi vältida. Viisakusvormeleid, nagu palun, pole. Ei kasutata ka teisi sooviavaldamise käskimise viisakusvorme: kas sa võiksid … ? ole kena ja … . Meie kultuuris pole tavaks kasutada viisakuvormeleid, kui käsk on kuulaja huvides
- Kas ma tahan, et kõik valetaksid? Põhimõte: ära tee seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid. Elas ajastul, mil arvati, et "valgus tulevat idast". Seotud Hiina vaimustusega, konfutsianismiga. Kant ei soovi mingit moraaliprintsiipi leiutada ega püstitada. Ta uurib meie praktilise mõistuse tegevust ning leiab, et selle üldine printsiip on kategooriline imperatiiv. Ei taha seda massidesse viia. Mis tähendab vabadus selle juures? Kas meil on vabadust kategoorilisi imperatiive järgida. Sel on mõte siis, kui meil on võimalus/vabadus seda järgida. "Du kannst denn du sollst!" (suudad, siis pead). Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabaduse kui tõsiasjaga arvestama. Teoreetiline mõistus ei suuda kunagi tõestada, et meil on tahtevabadus. Teatud seaduse paljas vorm pole meeltele objektiks. Tänu sellele, et meie tahe on saanud kategoorilise