Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 25-30 C 3-5 päeva Seller 1 12-20 C 15-20 päeva Paprika 1 20-25 C 7-9 päeva Balsamiin-lemmalts Impatiens balsamina 2 18-21 C 9-14 päeva Sinilobeelia Lobelia erinus 2 V 18 C 7-14 päeva Pronks-lutiklill Perilla frutescens 2 15 C 14-21 päeva Varane kapsas 2 18-20 C 3-4 päeva Aedtill 2 16-17 C 2-3 nädalat
gl/YsYVxi 13. Nimi: Särav gazaania Ladinakeelne nimetus: Gazania rigens Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/lBn0TZ 14. Nimi: Harilik päevalill Ladinakeelne nimetus: Helianthus annuus Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/GC247R 15. Nimi: Harilik heliotroop Ladinakeelne nimetus: Heliotropium arborescens Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/XbF0vJ 16. Nimi: Lemmalts Ladinakeelne nimetus: Impatiens Sugukond: Balsaminaceae Interneti aadress: http://goo.gl/U1aUFD 17. Nimi: Ilubataat Ladinakeelne nimetus: Ipomoea Sugukond: Convolvulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/AJPulz 18. Nimi: Padipõõsas Ladinakeelne nimetus: Leucophyta brownii Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/0bFUZw 19. Nimi: Sinilobeelia Ladinakeelne nimetus: Lobelia erinus Sugukond: Campanulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/gRziOO 20. Nimi: Pärdiklill
38. aasristik (Trifolium pratense) L. 39. valge ristik (Trifolium repens) L. 40. harilik hiirehernes (Vicia cracca) L. 41. mets-hiirehernes (Vicia sylvatica) L. 42. neljaseemneline hiirehernes (Vicia tetrasperma) (L.) Schreb. Sgk: kurerehalised (Geraniaceae) 43. haisev kurereha (Geranium robertianum) L. Sgk: vahtralised (Aceraceae) 44. saarvaher (Acer negundo) L. Sgk: lemmaltsalised (Balsaminaceae) 45. väikeseõieline lemmalts (Impatiens parviflora) DC. Sgk: türnpuulised (Rhamnaceae) 46. harilik paakspuu (Frangula alnus) Mill. Sgk: pärnalised (Tiliaceae) 47. harilik pärn (Tilia cordata) Mill. Sgk: pajulillelised (Onagraceae) 48. mets-pajulill (Epilobium adenocaulon) L. Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L.
(http://em.ca/garden/phlox_drummondii1.JPG) 10 f f 2011 Lemmalts (Impatiens) -balsamiin-lemmalts e. aed-balsamiin (I.balsamina sün. Balsamina hortensis) Armastab soojust, kasvab hästi viljakal mullal, avatud päikesepaistelises kasvukohas või poolvarjus. Kergel viljakal mullal õitsemine kõige aktiivsem. Taimi tuleb regulaarselt kasta ja kompleksväetisega väetada. Kasvatatakse nii toataimena kui ka peenral. Efekttaim, värv. Joonis 16. Aed-balsamiin (Impatiens balsamina) (http://www.houseplant.co
Õite kuju ja värvus varieerub eri sortidel. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda. HELIOTROPIUM ARBORESCENS – HARILIK HELIOTROOP • Õied Väikesed lillad madalatesse sarikaisse koondunud. Lõhnavad • Lehed Süstjad, karedad tumerohelised • Muld Vett läbilaskev huumusrikas muld • Märkused Õied meelitavad liblikaid ligi • Päikesepaisteline ning soe kasvukoht. Eeldab toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat pinnast. IMPATIENS – PEREKOND LEMMMALTS • Lemmaltsa perekonda kuulub 850–1000 liiki õistaimi, mille levilaks on põhjapoolkera ning troopika. Lemmaltsad võivad kasvada kuni 2 meetri kõrgusteks, kuid valdav enamus neist on meetri kõrgused. Lehed on terveservalised ning läikivad. Lehe pealispind on kaetud vetthülgava kihiga, mis paneb lehed Impatiens noli- läikima. tangere õrn lemmalts
vahtrat, saart, jalakat, sangleppa, haaba, remmelgat, toomingat, pihlakat ning vahel ka kuuske ja tamme. Kallaku pinnal kasvavatele puudele on iseloomulikud omapärased tõusvad tüved ning lopsakas ja liigirohke alustaimestik, kus kasvab palju sõnajalgu (Linkrus 1998). Linkrus tõstab haruldasematest liikidest esile mets-kuukressi (Lunaria rediviva), täpilise iminõgese (Lamium maculatum), karulaugu (Allium ursinum), hammasjuure (Cardamine bulbifera) ja mets-jürilille (C. impatiens). Kõige esinduslikum on pangamets põhjaranniku kirdeosas (Saka-Ontika-Toila pankranniku kohal) (Kalda 1958 ref Linkrus 1998). Soome lahe rannikumadalikul leidub ka mitmeid poollooduslikke pärandkooslusi (sh soostunud niidud, pärisaruniidud). Hinnanguliselt on säilinud alla 3000 ha poollooduslikke kooslusi, millest suure või väga suure looduskaitseväärtusega on ligi 45%. (Mesipuu 2011) Taimkatte poolest 7
krooniputkega Õied sarkõisikutes, pikkade lehistumata varbade tipus Vili – kupar Esineb heterostüülia e. emakate erikaelasus (soodustab võõrtolmlemist) Seda sugukonda on käsitletud ka kitsamalt, praegu molekulaartunnuste alusel jälle suuremas mahus, nii kuuluvad siia jälle ka alpikann ja metsvits Kanarbikulaadsete seltsi kuuluvad veel sugukonnad: ( ühiseid morfoloogilisi tunnuseid raske leida) Lemmaltsalised (Balsaminaceae) perek lemm-malts (Impatiens) ja balsamiin Siniladvalised (Polemoniaceae) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum), perekond leeklill e. floks Püünislehelised e. sarratseenialised (Sarraceniaceae) P-Ameerika lihatoidulised taimed Teepõõsalised Siia kuulub hiina teepõõsas Eebenipuulised aktiniidialised hiina aktiniidia Sugukond siniladvalised - Polemoniaceae Polemonium caeruleum – harilik sinilatv Sugukond karelehelised – Boraginaceae Pole paigutatud ühtegi seltsi
Kõrgema põhjavee, puistu väiksema tiheduse, samuti lehtpuude domineerimise korral on iseloomulikud sõnajalad: naistesõnajalg (D), ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, harilik kolmissõnajalg. Kohati võivad ohtralt lisanduda: kõrvenõges, õrn lemmalts, harilik nõiakold, seaohakas, püsik-seljarohi, naat, koldnõges. 65 ÕRN LEMMALTS Impatiens noli-tangere; nime päritolust: impatiens mitte salliv (lad.k.), s.t. puudutamist mitte salliv, kuna valminud viljad avanevad vähimagi puudutuse tagajärjel; noli mitte, tangere puudutada (lad.k.). Eesti keeles on alg- selt nimeks olnud leppmalts pehmete lepataoliste lehtede tõttu. Sugukond lemmalt- salised. Kasvukoht: märjal viljakal mullal lodudes, kraavide äärtes, jõgede ja ojade kallastel, põõsastes
annaabi.ee 
