See ei ole alati seotud nakkushaigustega, vaid võõraineteks võivad olla mürgid, põletikud, kasvajad jne. Jaotatakse: · Kaasasündinud immuunsus ( päritud ) · Omandatud immuunsus (elu jooksul kujunenud ) Omandatud immuunsus jaguneb kaheks: · põdemiste järgselt kujunenud immuunsus (näiteks tuulerõuged) · kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus) Immuunsuses osalevad mitmed kehasüsteemid, kuid võimsamad neist on lümfisüsteem, lümfisõlmed, harknääre, põrn ja luuüdi. Organismi kaitsevõime barjäärid Haigustekitaja, sattudes organismi, põrkab kokku mitme kaitsebarjääriga: · 1) Nahk ja limaskestad: a) rasu ja higinäärmetega välditakse võõrainete sattumist organismi; b) karvakesed (ripsepiteel) on limaskestadel teatud suunaga takistades võõrkehade liikumist
Sekundaarseteks e perifeerseteks – lümfisõlmed, põrn ja limaskestaga seotud lümfoidkude Eristatakse kaasasündinud e loomulikku ja omandatud immuunsust (viimast jagatakse rakuliseks ja humoraalseks) Immuunsüsteemi rakud – kolm olulisemat lümfotsüütide tüüpi: T-lümfotsüüdid e T-rakud B-lümfotsüüdid e B-rakud NK-rakud T-lümfotsüüdid on pika elueaga rakulises immuunsuses osalevad rakud, iseloomulik spetsiifiliste pinnavalkude olemasolu Eristatakse helper-T-rakud, tsütotoksilised T-rakud ja regulatoorsed T-rakud B-lümfotsüüdid diferentseeruvad imetajatel luuüdis, osalevad humoraalses immuunsuses, ekspresseerivad oma pinnal immunoglobuliine, mis funktsioneerivad antigeenide retseptoritena, toodavad antikehi NK-rakud (loomulikud tapjarakud) on võimelised hävitama muundunuid rakke (nt viirusega infitseeritud rakke) ilma otseste
Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfotsüüdid, mis sünteesivad kõrge afiinsusega retseptoreid, mis tunnevad ära miljonit erinevat ligandit, enamasti peptiide. B- ja T-lümfotsüütidel on võtmeroll omandatud immuunsuses. Omandatud immuunsus vajab toimeks erilisis rakke ja organeid.Omandatu immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina (humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke 2. Loomuliku immuunsuse 4 kaitsemehhanismi Anatoomiline (nahk ja limaskestad) Füsioloogiline (temp; pH; keemilised mediaatorid lüsosoom; inteferoon; pattern recogn
aineid. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2liitrit. Lümfi voolamise kiirus on väike. Mis liigutab lümfi lümfisoontes-Lümf tuleb mööda toomasooni lümfisõlme. Pärast seal filtreerumist liigub lümf lümfisõlme väratist mooda viimasooni. Klapid suunavad voolu. Lümfisõlmede ehitus-(ERALDI LEHEL) Lümfoidkude sisaldavad organid-Harkeelund, põrn, neelumandel, suulaemandlid, keelemandel, ussripik Harkeelunid ja luuüid roll immuunsuses-Harkeelund kaitseb organismi bakterite ja viiruste eest. Luuüdi toodab erütrotsüüte, trombotsüüte ja granülotsüüte, millel on ka roll organismi kaitses. rakulise immuunsuse omadus-tagavad T-lümfotsüüdid,, jagunevad tappurakkudeks, T-helper rakud, T-supressorrakud(muudavad T ja B lümfotsüüdi aktiivsust ja sellega reguleerivad immuunreaktsioone), T-mälurakud( esindatud on igat liiki T-mälurakud, mis jäävad peale
immuunsüsteemi komponentide eneste vaheline interaktsioon. Peamiseks ülesandeks on filtreerida ja kontsentreerida võõrast antigeeni. Sekundaarsed lümfoidorganid on põrn, lümfisõlmed, MALT. Vahel eristatakse ka tertsiaarseid lümfoidorganeid, mis on difuusselt organismis lokaliseeruvad lümfoidkoe rakud ja nende kogumikud. Immuunsüsteemi ehituslikest komponentidest: Organismi immuunsuses osalevad vererakkudest valgelibled e leukotsüüdid, mis jagunevad vastavalt sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid
annaabi.ee 
