Immuunsüsteem Immuunsüsteem on kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Asudes kogu organismis on selle ülesandeks teha kahjutuks kõik võõrvalgud nii päeval kui ööl. See koosneb immuunrakkudest, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks ning kuna veri on kõikjal kehas siis on ka valged verelibled igal pool. Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis
Probiootikumid Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle
ühtlaselt hatu tihedasse kapilaarvõrgustikku, kuid soole puhkeolekus kapillaaridest suur osa ei tööta ja enamus verest tuleb tagasi mööda veenulit. Soolehatt koosneb mikrohattudest, sidekoest ja epiteelrakkudest jne Soolenäärmed-koosneb suurematest ja väiksematest foliikulitest Soolenäärmete peptiidhormoonid- neid toodavad endorkinotsüüdid, mõjutab seedimist läbi seedetrakti närvisüsteemi või läbi KNS Peensoole roll organismi kaitses-70-80% immuunrakkudest paikneb seedetrakti lümfikoes, erinevad sooleepiteelirakud toodavad alfa ja beeta defensiine. Peensoole liigutused-rütmiline segmentatsioon(nagu kaks peegeldunud siinust), peristaltilised lained ja hattude pumpavad liigutused 60.Jämesool Ehitus-jämesool, umbsool, ülenev käärsoo, ristikäärsool, sigmakäärsool ja pärasool. Üleminek peensoolelt-umbsoole e ussjätke juurest, mis on ka peensoole viimane osa, algab jämesool umbsoole klapiga
Notsitseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritsevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata. Sügelemine ja pruritseptorid ? Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. ? Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. ? Antinotsitseptiivne süsteem ? 4 Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/ enkefaliin/dünorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja Blümfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuuritundlikkus. Külmaretseptorid (sensorid)- tundlikud temperatuuril 10-20 C°, müeliniseeritud hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa, rohkem kui soojasensorid 3-10 korda. Soojaretseptorid tundlikud temperatuuril 25-45 C°
või muu koekahjustuse tagajärjel. Sagedamini esineb gangreen jalgadel, mistõttu nahk muutub lillakaks (hiljem mustjaks), tekib valu ja palavik. Ravi on alati kirurgiline, kuna hukkunud nahka ei ole võimalik taastada. Hüübimissüsteem koagulatsioonisüsteem, mille ülesanne on kaitsta organismi liigse verekaotuse eest. Inflammatoorne tsütokiin signaalimolekul, mida sekreteeritakse immuunrakkudest ja teatud teistest põletikku soodustavatest rakutüüpidest. Inflammatoorsed tsütokiinid algatavad inflammatoorset reaktsiooni ja reguleerivad peremeesraku kaitsemehhanisme patogeenide vastu. Inhibeerimine mingi protsessi aeglustamine. Mikropartikliteks nimetatakse väikseid ekstratsellulaarseid organelle, mida rakk võib sekreteerida väliskeskkonda. Paraneoplastilline sündroom kasvajast põhjustatud immunoloogiline reaktsioon, mis algselt
Tsentraalne valu levik: · Seljaaju tagasarves II neuron · Spinotalaamiline trakt (STT) lateraalsel uuem - neo STT mediaalsel vanem ja aeglasem - paleo STT. Ühendused retikulaarformatsiooni, limbilise süsteemi, hüpotaalamuse ja periakvaduktaalse hallainega. Analgeesia on valu täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/enkefaliin/dunorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja B-lumfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma-, sooja- ja valusensorid. Mingi kindla tempreatuuriga keskkonnas viibimisel termosensorid adapteeruvad. Temperatuuri muutusel hakkab sensorite poolt väljasaadetavate impulsside sagedus
annaabi.ee 
