Koosneb erinevatest mehhaanilisest (nahk) ja biokeemilistest (lüsosüüm limaskestadel) faktoritest, millest paljud avalduvad põletikureaktsiooni vahendusel. On võimelised ka iseseisvalt ära tundma kehavõõra aine spetsiaalsete rakkude vahendusel. Omandatud immuunsus spetsiifiline reaktsioon kindla antigeeni suhtes. Kaitseb väljastpoolt sissetunginud haigustekitajate eest ning ründab ka kehaomaseid degenereerunud rakke samuti muutunud rakke (kasvajarakud). Immuunkompetentsed rakud tunnevad võõrkeha ära pinna struktuuri järgi ja moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 6. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks
Koosneb erinevatest mehhaanilisest (nahk) ja biokeemilistest (lüsosüüm limaskestadel) faktoritest, millest paljud avalduvad põletikureaktsiooni vahendusel. On võimelised ka iseseisvalt ära tundma kehavõõra aine spetsiaalsete rakkude vahendusel. Omandatud immuunsus – spetsiifiline reaktsioon kindla antigeeni suhtes. Kaitseb väljastpoolt sissetunginud haigustekitajate eest ning ründab ka kehaomaseid degenereerunud rakke samuti muutunud rakke (kasvajarakud). Immuunkompetentsed rakud tunnevad võõrkeha ära pinna struktuuri järgi ja moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu – sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 7. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia – on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel
· Kliinilised muutused on varieeruvad. Looted resorbeeruvad juhul, kui emis nakatub tiinuse algul. Loodete mumifitseerumine toimub ajal, kui lootel on kujunenud skelett. Parvoviroosi põdevatel emistel sünnivad pesakonnad, kus osa looteid on mumifitseerunud (tavaliselt 23). Tavaliselt sünnivad nakatunud emistel väikesed pesakonnad. · Kui nakatumine toimub pärast 70. tiinuspäeva, siis on looted juba immuunkompetentsed. · Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. · Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. · Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel
poolel. Nakatumine tiinuse lõpul ei kahjusta looteid. Kliinilised muutused on varieeruvad. Looted resorbeeruvad juhul, kui emis nakatub tiinuse algul. Loodete mumifitseerumine toimub ajal, kui lootel on kujunenud skelett. Parvoviroosi põdevatel emistel sünnivad pesakonnad, kus osa looteid on mumifitseerunud (tavaliselt 2–3). Tavaliselt sünnivad nakatunud emistel väikesed pesakonnad. Kui nakatumine toimub pärast 70. tiinuspäeva, siis on looted juba immuunkompetentsed. Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Dif
on toksilisem kui ACV. Valgantsükloviir on sama asja prekursor, suukaudselt manustatav, parema biosaadavusega. Tsidofoviir tsütidiini nukleosiidianaloog, ei vaja aktivatsiooniks viirusensüümi. Foscarnet inhibeerib viiruse DNA polümeraasi, mimikeerides nukleotiidtrifosfaatide pürofosfaatset osa. Kaasasündinud: ravi puudub, võib infektsiooni maha suruda, aga pärast ravi lõppu tekib taas. Perinataalsel, postnataalsel samuti ravi puudub. Immuunkompetentsed ravi ei vaja. Levik peamiselt suguline, koe transplantatsioon, vereülekanded – saab vältida. Kondoomid/abstinents. Vere skriinimine. CMV Ig manustamine siirdamiseelselt seronegatiivsele, profülaktiliselt atsükloviir, gantsükloviir. Kongenitaalset/perinataalset ülekannet efektiivselt vältida ei saa. Vaktsiini pole, kuigi kandidaat on olemas (atenueeritud elusvaktsiin, mille puhul kardetakse latentsuse ja reaktivatsiooni teket).