Fibroplastid- aktiivselt rakuvaheainet sünteesivad rakud Rasvarakud- sünteesivad ja säilitavad triglütseriide e rasvu Peritsüüdid- rakud, mis on ühendatud kapillaaride endoteeli rakkudega Kaitserakud o Makrofaagid- fagotsüteerivad vananenud kudesid ja võõrkehi o Neutrofiilid- bakterid, mis fagotsüteerivad patogeene ja enda kudede surnuid osi o Nuumrakud o Lümfotsüüdid- vastutavad spetsiifilise immunvastuse tekkimise eest 12. Tugikudede jaotus tüüpideks Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude Tugifunktsiooniga- Tihe sidekude, kõhrkude, luukude Skeletikoed 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine, Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude
Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust.
Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta
leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade komponentide lagundamine, fagotsüteeritud mikroorganismide seedimine) Lüsosoomide biofunktsioonid: 1. Autofaagia (iseenese seedumine) ja heterofaagia (võõrorgaanika lagundamine); 2. Rakusisene seedumine ainuraksete seedevakuoolide teke; 3. Kudede histolüüs täismoondega arengus nukustaadiumis; 4. Võõra orgaanika esmane töötlus antigeense immunvastuse saamiseks; 5. Enese seedumine nälgimisel või teatud toitaineterühma spetsiaalsel puudumisel. Nt kui süsivesikud on defitsiidid, siis hakatakse energia eesmärgil lagundama lipiide ja valke. Kolm eri moodust kuidas jõuab lüsosoomidesse see materjal, mida nad lagundavad: 1. Endotsütoos - endotsüteeritud materjal suunatakse rakus nn. endosoomi - s.o. vahepealne kompartment, kuhu tulevad ka hüdrolaasid ning lüsosoomi membraani valgud. Endosoomis on kergelt
leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade komponentide lagundamine, fagotsüteeritud mikroorganismide seedimine) Lüsosoomide biofunktsioonid: 1. Autofaagia (iseenese seedumine) ja heterofaagia (võõrorgaanika lagundamine); 2. Rakusisene seedumine ainuraksete seedevakuoolide teke; 3. Kudede histolüüs täismoondega arengus nukustaadiumis; 4. Võõra orgaanika esmane töötlus antigeense immunvastuse saamiseks; 5. Enese seedumine nälgimisel või teatud toitaineterühma spetsiaalsel puudumisel. Nt kui süsivesikud on defitsiidid, siis hakatakse energia eesmärgil lagundama lipiide ja valke. Kolm eri moodust kuidas jõuab lüsosoomidesse see materjal, mida nad lagundavad: 1. Endotsütoos - endotsüteeritud materjal suunatakse rakus nn. endosoomi - s.o. vahepealne kompartment, kuhu tulevad ka hüdrolaasid ning lüsosoomi membraani valgud. Endosoomis on kergelt
Immunogeenide üldine iseloomustus. Antigeensed determinandid. Hapteenid. Antigeenid on ained, mis tunnevad ära B-rakkude immunoglobuliinseid retseptoreid (BCR) või T-raku retseptorit (TCR) kompleksis koesobivusantigeeniga (MHC). Antigeeni molekuli omadused v iseärasused määravad ära, kas immuunsüsteem aktiveeritakse või kas antigeen tuntakse ära B- või T rakkude poolt. Peremehe bioloogiline süsteem määrab omakorda ära, kas BCRi või TCRiga interakterunud antigeen kutsub esile immunvastuse. Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda antikehadele või TCRiga. Antigeen on seega igasugune substant, mis seondub antikehaga. Immunogeen on antigeen, mis tekitav immuunvastuse. Reeglina on nad makromolekulid. Kõik immunogeenid on ka antigeenid, aga vastupidine väide ei pea paika. Immunogeensus ei ole antigeenile kaasaantud omadus vaid sõltub teda mõjutatavatest teguritest ja selle bioloogilise süsteemi (organismi) omadustest, kuhu ta sisse tungib. Immunogeensus
annaabi.ee 
