b) Implied powers teooria kohaselt laiendatakse organisatsiooni õigusi ja kohustusi tuletatud pädevuste kaudu, st organisatsioonile omistatakse õigused, mida tal on vaja ülesannete täitmiseks, isegi kui asutamislepingust selline õigus laia tõlgendamise kaudu välja loetav ei ole. Et rahvusvahelised organisatsioonid oma ülesandeid riikidest sõltumatult täita saaksid, on neile tavaliselt juba asutamislepinguga või selle lisaga omistatud rida privileege ja immuniteete. Lisaks sellele sõlmitakse asukohariigi ja organisatsiooni vahel sageli spetsiaalne leping, mis käsitleb nende omavahelist suhet, sh privileege ja immuniteete. Privileegid ja immuniteedid tagavad organisatsioonide arhiivide ja ruumide puutumatuse, maksuvabastused, vabastuse riiklikust kohtupidamisest jmt. Rahvusvaheliste organisatsioonide privileegid ja immuniteedid kehtivad vaid liikmesriikide suhtes.
tuletatud pädevuste kaudu, st organisatsioonile omistatakse õigused, mida tal on vaja ülesannete täitmiseks, isegi kui asutamislepingust selline õigus laia tõlgendamise kaudu välja loetav ei ole. Et rahvusvahelised organisatsioonid oma ülesandeid riikidest sõltumatult täita saaksid, on neile tavaliselt juba asutamislepinguga või selle lisaga omistatud rida privileege ja immuniteete. Lisaks sellele sõlmitakse asukohariigi ja organisatsiooni vahel sageli spetsiaalne leping, mis käsitleb nende omavahelist suhet, sh privileege ja immuniteete. Privileegid ja immuniteedid tagavad organisatsioonide arhiivide ja ruumide puutumatuse, maksuvabastused, vabastuse riiklikust kohtupidamisest jmt. Rahvusvaheliste organisatsioonide privileegid ja immuniteedid kehtivad vaid liikmesriikide suhtes
Alles Rahvasteliidu loomisega said organisatsioonid rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse. Lisaks tavalistele on nüüd tunnustatud supranatsionaalsed, nt Euroopa Liit. DIPLOMAATILINE JA KONSULAARÕIGUS Diplomaatiline õigus on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid alaliste diplomaatiliste esinduste sisseseadmise kaudu. See käsitleb rahvusvahelise suhtlemise organite ja nende töötajate õiguslikku seisundit ja tegevust, privileege ja immuniteete ning on välja kujunenud praktika kaudu läbi ajaloo. Varem oli see reguleeritud tavaõigusega, nüüdseks kodifitseeritud 1961.a diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni, Eesti on osapooleks alates 1991. aastast. Diplomaatilise esinduse töötajad jagunevad: 1. Esinduse juht isik, kellele lähetajariik on teinud ülesandeks tegutseda lähetaja nimel 2. Esinduse personal diplomaadid ning haldus- ja abitöötajad 3
tulnud valitsusi ei või tunnust seniajani, kuni valitsuse muutus on rahva poolt heaks kiidetud. Tunnust õiguslikud tj-d: Rv-sed tj-d: riigi poliitiline eksist on sõltumatu tema tunnust-st teiste riikide poolt. Mittetunnust riik on kohustatud järgima rv-st õ-st. Kuigi diplom suhted puud, siis siiski mingid õigused ja koh-d on olemas. Siseriiklikud tj-d: tunnust riik võib esit kaebuse teise riigi kohtule. Diplom esindajad õigust nõudma teat immuniteete. Riigi jurisdikts Võimu teostam, mis võib luua, muuta või lõpet õigussuhteid. Pole absoluutne. Rv õ regul mitmeid siseriiklikku kompetentsi kuul asju. Seadusandlik: riigi konstituts-liste organite ülemvõim võtta vastu riigi terr-l keht ja siduvaid akte. Peab olema kooskõlas rv-ste kohustustega. Täidesaatev: riigi nõusolek, et teost täidesaatvat jurisdikts teise riigi terr-l. Kohtuvõim: teatud pädevus lahendada välismaiste elementidega kaasusi (nt vara, isikud).
terve rida institutsioone, mis moodustavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. 104. Diplomaatiline õigus Diplomaatiline õigus laiemas mõistes on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib diplomaatilist suhtlemist. Diplomaatiline õigus reguleerib diplomaatiliste suhete sisseseadmist ja lõpetamist, käsitleb rahvusvahelise suhtlemise organite ja nende töötajate õiguslikku seisundit ja tegevust, privileege ja immuniteete. Diplomaatilise õiguse kitsamas mõistes saab jagada: passiivseks aktiivseks diplomaatiliseks õiguseks. XI Karistusõigus. 105. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Kar.õiguse ül. On tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse