liikumine ning stabiilsus antud regioonis. Läbi Euroopa Liidu on Eestil suurem võimalus väljendada oma mõtteid ja arvamus ning osaleda maailmapoliitika kujundamisel. EUROOPA LIIDU FUNKTSIOONID Mis on siis Euroopa Liidu ülesanded ja funktsioonid? EL-i ülesandeid saab kirjeldada kolme tugisambana: esimene tugisammas sisaldab majanduskoostööd, teine välejendub ühises välis- ja kaitsepoliitikas ja kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes (nt. Immigratsiooniprobleemid, piiriprobleemid, koostöö politseijõudude vahel jms). EL loodi algselt kui rahu- ja majandusliit ning majandusest lähtub ka tänase päevani organisatsiooni ühtne poliitika. See aga ei tähenda, et tähelepanuta jäävad teised valdkonnad. 2004 aastal Euroopa Liiduga liitudes andsime me lubaduse, et võtame oma südameasjaks tagada majanduslik ja poliitiline koostöö ning stabiilne ja jätkusuutlik areng, mis hõlmab ka keskonnaprobleemidega tegelemist (kasvuhoonegaaside vähendamine jms)
Turupoliitika sisemaiste vajaduste rahuldamine, turustusorganisatsioonide edendamine, kaubandussuhete arendamine, ekspordi edendamine. Euroopa Liit asutatud Maastrichti lepinguga rahvusvaheline organisatsioon. Euroopa Liidu põhimõtted esimene sammas (riikidevaheline; ühise turu loomine; Euroopa Ühendused: EÜ, ESTÜ, Eurotam, EMU), teine sammas (valitsustevaheline; ühine välis- ja kaitsepoliitika), kolmas sammas (valitsustevaheline; immigratsiooniprobleemid, asüüliataotlused, piiriprobleemid; koostöö õigus- ja siseasjades). Euroopa Liidu õiguskord ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes, liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga. Euroopa Liidu eelarve omavahendid tollimaksud, põllumajandusmaksud, suhkrumaksud. ELi regioonide komitee poliitiline kogu, mis esindab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.
Ta koosneb nii EÜ varasematest vormidest kui ka plaanitud majandus- ja rahaliidu reeglitest. Ta hõlmab majandus- ja rahaliitu ning suurendab EL võimkonda keskkonnakaitse, teadusuuringute ja tehnoloogia, hariduse ja koolituse valdkonnas. · Teine tugisammas koosneb ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning annab neile valdkondadele seadusliku jõu. · Kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes nagu immigratsiooniprobleemid, asüülitaotlused, piiriprobleemid ning koostöö politseijõudude vahel. 6)EL institutsioonid, nende ülesanded, mõjuvõim PARLAMENT.Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979. aastast alates, käesoleval ajal koosneb 626 liikmest, olles säärasena suurim rahvusvaheline parlament maailmas. Olles 370 miljoni kodaniku esindaja, on Europarlament poliitiline juhtjõud, mis peab algatama uusi poliitilisi arenguid
haridus. Kuidas: Programmid (Phare), Fondid (ESF,ERF jne), kindlad eesmärgid ja kindlad eesmärgid. Onühtlustamine positiivne või negatiivne? 7 Regionaalpoliitika: Riikide vahel ja riikide sees. Rahastamine nii EList ja riikides. Loodud vaesemate järgi aitamiseks. Tööpoliitika: Erinevad regulatsioonid ja praktikad. Seadusaugud. Kas ja kuidas seda ühtlustada? Immigratsiooniprobleemid. Ühtlustamise poliitikad II: Sotsiaalpoliitika (liiga erinevad, pensionid, perepoliitika, tervisehoid, tuleks vähendada ringi kolimist?). Hariduspoliitika (kui palju oleks vaja ühtlustada? Erinevad protsessid. Kas läheb õigeks suunaks?) Hariduspoliitika: Peamised teemad (erinevate osapoolte õigused, rahastamine, hariduse võrreldavus (eelkõige kõrghariduses)). Kõrghairiduse muudatused (Bologna protsess, Õppekavade võrreldavus, tasemete võrreldavus
on ühise turu loomine. Ta koosneb nii EÜ varasematest vormidest kui ka plaanitud majandus- ja rahaliidu reeglitest. Ta hõlmab majandus- ja rahaliitu ning suurendab EL võimkonda keskkonnakaitse, teadusuuringute ja tehnoloogia, hariduse ja koolituse valdkonnas. o Teine tugisammas koosneb ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning annab neile valdkondadele seadusliku jõu. o Kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes nagu immigratsiooniprobleemid, asüülitaotlused, piiriprobleemid ning koostöö politseijõudude vahel. Riigiülene koostöö tähendab, et EL võib kehtestada seadusi, millel on liikmesriikides vahetu mõju ja selle kaudu otsene mõju ka liikmesriikide kodanikele. (ELi siseturu, põllumajanduse, kalanduse jms alane koostöö). Valitsustevaheline koostöö, mis on rahvusvahelise koostöö traditsiooniline vorm. Põhimõtteliselt tähendab valitsustevaheline koostöö,