telekommunikatsiooniseadmetele. EM: seadmete digitaliseerimine ja miniaturiseerimine). Info- ja andmetöötlus seadmete ja teenuste kasv. NT:mikroprotsessorid juhivad peaaegu kõiki digitaalseadmeid alates kellraadiotest kuni autode sissepritsesüsteemideni. Infrastruktuur: Interneti roll erinevate struktuuride ja käitumismustrite muutmisel alustades kaubandusest, finantssektorist ja lõpetades ühiskonnaga tervikuna. Muudatus materiaalsetelt (mass-toodetud) toodetelt enam teenuste ehk immateriaalsuse poole. Organisatoorne muudatus – võrgustikud kui alternatiiv laiaulatusliku masstootmisel levikule (Fordism) nn “timmitud tootmine” (Lean Production) ehk Toyotism. Aluseks Jaapani autotööstus ja põhineb tootmismeetodite paindlikkusel: - mass customization (ühildus paindlikkuse ja standardtootmisplatvormide vahel võimaldamaks klientide erisoovidega arvestamist) - just-in time delivery (vähendada ladustamiskulusid) - allhanke võrgustikud (väikefirmad)
EM: seadmete digitaliseerimine ja miniaturiseerimine). Info- ja andmetöötlus seadmete ja teenuste kasv. NT:mikroprotsessorid juhivad peaaegu kõiki digitaalseadmeid alates kellraadiotest kuni autode sissepritsesüsteemideni. Infrastruktuur: Interneti roll erinevate struktuuride ja käitumismustrite muutmisel alustades kaubandusest, finantssektorist ja lõpetades ühiskonnaga tervikuna. Muudatus materiaalsetelt (mass-toodetud) toodetelt enam teenuste ehk immateriaalsuse poole. Organisatoorne muudatus võrgustikud kui alternatiiv laiaulatusliku masstootmisel levikule (Fordism) nn "timmitud tootmine" (Lean Production) ehk Toyotism. Aluseks Jaapani autotööstus ja põhineb tootmismeetodite paindlikkusel: - mass customization (ühildus paindlikkuse ja standardtootmisplatvormide vahel võimaldamaks klientide erisoovidega arvestamist) - just-in time delivery (vähendada ladustamiskulusid) - allhanke võrgustikud (väikefirmad)
saamises olemine. See oli ka joonia maailmamõistmise kandev iseärasus, mis iseäranis esiletõstetult figureerib Herakleitose õpetuses. On viiteid, et Platon oli oma kujunemisaastatel tegelenud Herakleitose õpetusega viimase õpilase Kratylose interpretatsioonis. Olemuste valdkonna karakteristikud vastavad põhiliselt Parmenidese kirjeldustele oleva enda kohta. (Väljaarvatud see, et Platon tõstab selgelt esile olemuste valdkonna immateriaalsuse. Lisaks muidugi see erinevus, et olev ise oli Parmenidese käsituses rangelt ühtne, Platon seevastu kõneleb ideede paljususest.) Teiselt poolt omab “nähtav maailm”, nii nagu Platon seda oma õpetuses käsitab, lähedast staatust Parmenidese kirjeldatud arvamuspärasele, näivale maailmale. Siiski ei ole “nähtav maailma” Platoni jaoks mitte olematu. Platon asendab Parmenidese alternatiivi – üks ühtne olemine ja olematus – olemisgradatsiooniga, õpetusega oleva astmetest.
oli interjööris selgesti loetav ristikujuline ruum. Eksterjööri põhiaktsent koondus peakuplile, millele lisandusid neli väiksemat kuplit hoone nurkadel. Kuplite osatähtsuse rõhutamiseks tõsteti nad katusest kõrgemale ümara tambuuri abil, milles olev akenderida muutis kuplialuse ruumi kõige valgemaks. Ristiharud võisid olla kaetud silindervõlvidega, aknad, arkaadid ja avaused tehti kitsad, müürid paksud. Kadus immateriaalsuse võlu, domineeris raskepärane stabiilsus (Dzami kirik Konstantinoopolis 9.saj.). Ehitusvõtete täiustudes hakati viiskuppelkirikute arhitektuuris taotlema kergemat üldilmet (Pantokratori kloostri kirikud, Hosios Lucase kloostri kirikud, 11.-12.saj.), mis saavutati sellega, et peakuplit toetavate tugipostide asemel hakati kasutama sambaid, aknaavad tehti suuremad, kaarte ja võlvide rütmiline kordumine suunas pilgu ülespoole. Vastupidiselt varasemale suletusele saavutati
enda hoiakust ja suhtumisest ning arsti oskustest neid hoiakuid õiges suunas muuta, s.t. kuidas ta suudab patsienti raviprotsessi kaasata. Omavaheline kontakt ja suhtlemine on seega üks kindlaid tunnuseid, mille abil on võimalik eristada, kas on tegemist teenuse osutamise või tootmisega tellimuse alusel. Erinevalt tavatootmisest, kus toodetakse välisteguri mõjuta, ei ole teenuse osutamine ilma klienti või tema objekti kaasamata võimalik. Seega on välisteguri olemasolu peale immateriaalsuse teenuse teine oluline tunnus.309 Teenuseid ostab tarbija, olgu ta siis füüsiline isik või ettevõte, selleks et rahuldada oma kindlaid vajadusi. Teenuse käsitlemise kolmandas, tulemuse faasis käsitleme põhiliselt teenuse osutamise käigus rahuldatavaid tarbija vajadusi. Nii nagu potentsiaalil ja protsessil põhineva teenuse käsitlemise korral, on ka siin teenuse oluliseks tunnuseks tema immateriaalsus