■ Panteism (kreeka k pan – kõik, theos – jumal) on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samaneJumalaga. Panteistlik Jumal on individuaalsuseta "miski", halb lähtub jumalast nagu heagi. Samm panteismist edasi viib fatalismi või ateismi. Kogu maailm on jumala ilming ja Jumal on sama maailmaga. Panteism samastab Jumala jauniversumi. Panteism tähistab immanentset usundivormi. ■ sub specie aeternitatis- igaviku seisukohalt ■ S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos (“Eetika”, 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik – QED (quod erat demonstrandum) – “mida oligi vaja tõestada” (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii)
Kultuur-indiviidiülene intellekt: Kujutab endast mehhanismi, mis korvab individuaalse teadvuse puudujääke ja on selles mõttes tema vältimatuks täienduseks. Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Kultuur kui subjekt ja iseenese objekt 1989- Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Tähendust tekitava üksuse invariantne mudel eeldab kõigepealt: teatud piiritletust, sisendi/väljundi olemasolu, immanentset struktuuri. 15)Biosemiootika ja kultuurisemiootika- Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis 1930-ndaist aastaist alates, seoses subjektiivsete aspektide väljatõrjumisega teoreetilisest bioloogiast, on tähelepanu alt kõrval olnud, ent tuua need sisse uuel, põhjendatumal viisil. On rida probleeme, mis püstitatud humanitaarteadustes, ent mille
liidu asutamise ja tegevuse erinevused, võrreldes MTÜ seadusega. VV ja ministrite määrused: PS § 87 p 6 / § 94 lg 2. KOV määrused: Määrusandlus kui KOV õigusloome väljendus: määrus on õigustloov akt e seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitsus annab piiritlemata arvu juhtude regul- ks. Sisult on seadusandliku f-ni teostamine haldusorganite poolt. Määrusandlusõigus väljendab KOV üksusele immanentset üldaktide andmise võimu ja kujut seejuures endast kohalike ül-te täitmise õigusliku konkretiseerimise olulist eeldust. Õigustloovad aktid mainitakse ära PS § 139 lg 1. KOKS § 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. KOV on seotud nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seaduslikkuse pm-ga, st riivel peab olema alati õiguslik alus.
välised tegurid: inimelu range determineeritus välise elu poolt. Mõjutas naturalismi arengut kirjanduses (Zola). Evolutsionism. F. Brunetière innustus Darwini ideedest ja laiendas evolutsiooni mõiste kirjanduszanritele. Teose eluvõimelisus sõltub teksti kohanemisvõimest kultuurikeskkonnas. Kultuuriline valik olelusvõitluses. Kirjandus sisaldab endas oma arengu seaduspärasusi, mida ei saa kirjeldada vaid väliste tegurite abil. Püüdis luua immanentset kirjanduslugu. Kultuuritüpoloogiad tekivad sajandivahetusel. Mõned on poeetilised või pseudotüpo- loogiad. Kõige kuulsam on Oswald Spengleri ,,Õhtumaa allakäik" (1918-22). Iga kultuur on elusorganism, millele on omane sünd, õitseng ja surm. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud (antiik ehk apollolik, araabia maagiline kultuur, egiptuse, india, babüloonia, hiina ja maiade kultuurid). Viimane, Lääne-Euroopa faustlik kultuur, läheneb samuti oma lõpule
Selles mõttes võib kultuuriruumi määratleda kui teatud üldise mälu ruumi, st ruumi, mille raames mingid üldised tekstid võivad säiluda ja aktualiseeruda. Kultuur kui subjekt ja iseenese objekt 1989 Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Tähendust tekitava üksuse invariantne mudel eeldab kõigepealt: * teatud piiritletust * sisendi/väljundi olemasolu * immanentset struktuuri Semiootiline monaad nii kultuur tervikuna kui iga temasse suletud küllalt keerukas tekst, k.a üksik inimisiksus kui tekst; tähendust tekitava üksuse invariantne mudel 1) eksistents ei ole mitte materiaalne, vaid semiootilis-informatiivne, tekst ei hävi ,,tarbimise" käigus 2) võime siseneda omaenda sisendisse ja iseend transformeerida loomupärane võime enesekirjelduseks (eneserefleksiooniks) ja iseenese tõlkimiseks metatasandile
annaabi.ee 
