Ühe ja palju vahekorda kogu selle keerukuses mõistetakse õigesti alles siis, kui mõistetakse reaalsuse olemuslikke astmeid ning olemise analoogia õpetust. Thales suutis anda mõistusliku (ratsionaalse) vastuse olemise ja saamise probleemile ja ühtsuse ja paljuse probleemile. Sellega vahetub välja müütiline maailmaseletus teaduslik-füüsikalise vaatlusviisi algusega. Taevakehasid ei peeta enam jumalaiks, vaid "hõõguvateks massideks". Jõud on asjadele immanentsed. Thalese ontoloogiline monism on seotud tema gnoseoloogilise monismiga: kogu teadmine tuleb taandada ühele ühtsele alusele. Thales ütles: "Paljusõnalisus ei ole sugugi mõistliku arvamuse näitaja". Siin astus Thales välja mütoloogilise ja eepilise paljusõnalisuse vastu. "Otsi midagi ühte tarka, vali välja mingi üks hea, nii sa tõkestad lobisejate tühisõnalisuse". Niisugune on esimese muinaslääne filosoofi deviis, tema filosoofiline testament.
5. Poliitilised väärtused. Poliitikast innustuva isiku põhihuvi on keskendunud võimu saavutamisele. Poliitikas eriti ilmsed võimusuhted on vähem rõhutatult olulised ka paljudes teistes elusfäärides. Võimule orienteeritud isikud ihaldavad sageli ka isiklikku mõjujõudu ja kuulsust. 6. Religioossed väärtused. Siia tüüpi kuuluvad inimesed näevad maailmas ühtset tervikut. Mõned religioosse suundusega isikud on Allporfi järgi „immanentsed müstikud", kes püüavad mõista elu sisimat tähendust ja sellega aktiivselt kaasa elada. „Transtsendentsed müstikud" püüavad inimese argielu ühendada mingi kõrgema reaalsusega, valides elus askeedi või loobuja tee (nt mungaks hakates). Põhimõisted: iseloomujooned, dispositsioonid, prooprium, küps isikus, väärtused. 5 Abraham Maslow´ humanistlik isiksuseteooria Eksistentsialistlik eluvaade
Maailm koosneb fenomenidest on üks suur ideedekobar. Hinge idee eksisteerib ainult seal hinges, kus ta on. Teadmaks, et esemed on olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed. Muljed on fundamentaalsemad meie teadvuse vahetud kujutlused, aistingud ja immanentsed tähelepanekud meie oma meele tegevusest. Kõik meie ideed on muljete koopiad. Kui tekib küsimus, kas mõnel ideel on tähendus või mitte, peame küsima: millisest muljest see väidetav idee on tekkinud? Rene Descartes Cogito, ergo sum. II meditatsioon. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha
Loomise kulminatsioon on inimese loomine. Aeg lõpeb maailma lõpuga apokalypsis. Maailma lõpus päike kustub ja taevas vajub kokku. Ida kultuuris on tsükliline aeg, perioodiliselt korduv. Tegu on pideva uuesti sündide ahelaga (sansara- igavene ringkäik). Reinkarnatsioon uuesti lihaks saama, see on uuesti sünd sama liigi esindajana. Transmigratsioon uuesti sünd teise liigi esindajana. (Ära löö koera, sest koera niutsatuses võid ära tunda sõbra hääle) * Idas on õpetused immanentsed ehk sissepoole suunatud. Läänes aga transtsendentsed ehk väljapoole suunatud. VANA - INDIA Õpetused jagunesid kaheks: 1. ametlikud õpetused- tunnustasid kasti süsteemi; hinduism. 2. mitteametlikud õpetused- ei tunnistanud kasti süsteemi; budism. Sellise jaotuse aluseks oli suhtumine kasti ehk varna süsteemi. Kast näitas seisust, seisuslik süsteem. On olemas umbes 3000 erinevat kasti ehk seisust
Kogukond tähistab inimeste naturaalset ühendust, mis kujuneb (ei ole loodud või asutatud) tänu sisemisele, vaid talle omastele tõukejõududele ja sisemistele seostele. Kogukonnal pole eesmärki väljaspool ennast on vaid mõte kogukonnast, mida realiseeritakse eksistentsiga. Kogukond on piiratud vaid tema enese olemusega. Territoriaalsel kogukonnal kui sotsiaalsel tegelikkusel puudub eesmärk väljaspool iseennast ning tema sihid on immanentsed. Territoriaalset kogukonda ei asutata ta avaldub ja toimib tänu sisemistele, vaid talle omastele tõukejõududele ja sisemistele seostele. Territoriaalne kogukond on enesekorralduslik, territooriumiga seotud muutuva liikmeskonnaga inimkooslus, mille ajaliste olekute jada nimetatakse protsessiks - territoriaalne kogukond on protsess. (Slaid 16). Territoriaalne kogukond ei ole juhitav protsess juhtimise klassikalises tähenduses. Juhtimine
Viini koolkonna jaoks on olnud oluline rõhutada, et termino- loogia on iseseisev interdistsiplinaarne tegevusala, mitte lingvistika osa. Mitte kõik alltoodud terminoloogiapõhimõtted ei ole leidnud tunnustust ei teistes rahvusvahelise nimega koolkondades ega Eesti oskuskeelekorralduse teoorias või praktikas. Näiteks Henn Saari (1980) on neid nimetanud „kivistavateks ideaalideks”, mille puhul ei ole mitte alati endale aru antud, kas need omadused on „saatuslikud, immanentsed karakteristikud, ideaalsoovid või tööhüpoteesid, mis käsitlust lihtsustavad”. Onomasioloogiline lähenemine Maailmavaateliselt põhineb klassikaline terminoloogiateooria loogi- lisest positivismist tuntud realismil ja objektivismil – eeldusel, et reaalne maailm eksisteerib sõltumata meie teadmistest tema kohta, et eksisteerib täpselt üks selline maailm ning et (oskus)keele ülesanne on seda maailma objektiivselt kirjeldada.
annaabi.ee 
