Kolbpumba jõudlus on kuni kuni 0,3 m³/s, rõhk kuni 10 000 m ja enamgi, kasutegur 0,8 ... 0,9 Membraanpump- on tööpõhimõttelt sarnane kuid tavaliselt väga väikese jõudlusega. Kolvi asemel on membraan. Hammasrataspump- vedelikku teisaldavaid kambreid moodustavad hammasrattad. Kaksiktoimekolbpump- kaks töökambrit,üks kummalgi pool kolbi.Kui ühes kambris on survetakt,teises on imitakt Diferentsiaalkolbpump Rootorpump- imi ja survepooled on eraldatud pöörleva tööorganiga klappe ei ole
hakata keema. Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul 23 kondenseerub ,millega pumbatava vedeliku hulk jääb silindri töömahust väiksemaks. 4 Kaksiktoime kolbpump. Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade jõudlus (e. tootlikkus) suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks. Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud : Vvas= (D2/4) S , Vpar= /4( D2 d2) S , kus d on kolvivarre läbimõõt. Kaksiktoimepumba jõudlus : Q = (2 D2/4 - d2/4) 60 S n v [m3/h ] Kuna kaksiktoimepumpadel toimub mõlema käigu ajal imemine ja surumine on pumba tootllikkus ühtlasem , kuid kolvi surnud seisudes
kus ta ise on st manomeetri toru on veega täidetud 9. Rõhk pumba survetorus p= M+zm z m on kõrguste vahest põjustatud rõhk 10 Vaakum e. alarõhk (kohas kuhu on ühendatud vaakummeeter) Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade tootlikkus suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks.Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud : Vvas= (D²/4) S , Vpar= /4( D² – d²) S , kus d on kolvivarre läbimõõt. Kaksiktoimepumba jõudlus : Q = (2 D²/4 - d²/4) 60 S n v [m³/h ] Kuna kaksiktoimepumpadel toimub mõlema käigu ajal imemine ja surumine on
Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega. See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks, mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 25 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat
Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega. See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks, mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori
mõnevõrra (hi ) ületama survet survetorus Hs. Siis klapp avaneb ja surved ühtlustuvad (graafikul ülemine rõhtsirge ). Survetakt kestab seni , kuni kolb jõuab vasakpoolsesse surnud punkti. 19 Joonis 11 Kolvi liikumisel paremale, surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised (Hst ) ja dünaamilised (Hd) tõstekõrgused ning staaatilised ja dünaamilised (hi, Hi )imemis- ja survekõrgused (hs, ja Hs ). Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi- ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac. max = Hi + h2 (vt. joon.10 ). Kolbpumbarikke diagnoosimine pumbalt võetud tegeliku indikaatordiagrammi järgi Omades mudelpumba (kataloogi) indikaatordiagrammi (joon
hakata keema. Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul kondenseerub ,millega pumbatava vedeliku hulk jääb silindri töömahust väiksemaks. Kaksiktoime kolbpump. Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade jõudlus (e. tootlikkus) suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks. Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud : Vvas= (D2/4) S , Vpar= /4( D2 d2) S , kus d on kolvivarre läbimõõt. Kaksiktoimepumba jõudlus : Q = (2 D2/4 - d2/4) 60 S n v [m3/h ] Kuna kaksiktoimepumpadel toimub mõlema käigu ajal imemine ja surumine on pumba tootllikkus ühtlasem , kuid kolvi surnud seisudes on
annaabi.ee 
