vaakummeetrilise imikõrguse vahel. Pumba geomeetriliseks imemiskõrguseks ( hi või z1) nimetatakse veevõtukoha veepinna ja pumba telje ( rõhtne labapump ) või tööratta labade alumise ääre ( püstpump ) vahet. Geomeetrilist imikõrgust on võimalik vahetult mõõta. Kui ühendada pumbaga vaakummeeter ,siis näitab see pumba poolt tekitava hõrenduse suurust imitorus. Vaakummeetriline imikõrgus (zv ) on geomeetrilisest imikõrgusest suurem pumba hüdrauliste kadude võrra pumba imipoolel. Teoreetiliselt saab avaldada pumba geomeetrilise imemiskõrguse Bernoulli võrrandi kaudu kahe voolu ristlõike kohta torustikus : 1. Ristlõige ,mis ühtib veevõtukoha vedeliku pinnaga. 2. Pumba sisemine imiava ristlõige. Vastavalt Bernoulli võrrandile on vedeliku voolu erienergia erinevates vedeliku voolu ristlõigetes on võrdsed. Voolavas reaalvedelikus see nii ei ole . Ristlõikest 1 ristlõikeni 2 kulub voolutakistuste ületamiseks energiat (survekadu hti).
silindriploki kaanes. 29. Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega. 30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. 32. Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toime pandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. 33.
pumba kere konstruktsiooni sisse. Survetakti ajal surve survetorus tõuseb mille tõttu surutakse õhk survekuplis kokku. Vedeliku nivoo survekuplis tõuseb. Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba imipoolel vedeliku ebaühtlasel liikumisel imitorusse vee kiiruse ühtlustamine. Kui pump seisab , siis vedelik täidab õhukatelt keskmise tasemini. Pumba töö korral vedeliku tase kõigub maksimaalse ja minimaalse taseme vahel.
on vajalik radiaaljõu vältimiseks ) on suurendatud spiraalkambri ristlõiget vee liikumise suunas . Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku - difuusorisse (7 ). Difuusoris vedeliku kiirus langeb ja rõhk tõuseb : osa kineetilisest energiast muutub potensiaalseks (rõhu) energiaks. Difuusorist voolab vesi läbi siibri (8 ) survetorru (9). Teljesuunaline ehk nn. telgjõud tekib rõhkude pi ja ps vahest tööratta ees ja taga. Pi rõhk tööratta ees imipoolel Ps - rõhk tööratta taga survepoolel Tööratta külgpindadele ( s.o. rõngaspinnale laiusega D - d1 ) mõjub mõlemalt poolt rõhk ps. Imitroru poolt mõjub töörattale suhteliselt madal rõhk pi, mis põhjustab tööratta sissevooluava poolt mõjuva jõu . F1= pi ( d1 2 / 4 ), kus d1 on pumba imiava ristlõige. 26 Tööratta taga on rõhk ps hoopis suurem ning ratta keskosale mõjub sissevooluava poole jõud :
algasendi ja tööõhk läbi siibri 3 läheb atmosfääri. Õlirõhu ja vedru mõjul hüdrosilinder liigub lõpuni üles ja surub pidurilindi ümber trumli kinni, pidurdades ankruketi liikumise.Hüdrosilindri alumises pooles olnud õli surutakse läbi drosseli 21 diferentsiaalsilindri alla, see tõuseb üles lähteasendisse. Lekked kompenseeritakse paisupaagist läbi tagasilöögiklapi 22. Paisupaak tagab ka pumba 14 imipoolel pideva väikese surve. Hüdrosüsteem täidetakse spetsiaalse hüdraulikaõliga.
Tõukeid ei teki ka kliimaseadme sisselülitamisel, sest kompressori kolvikäik on väljalülitusolekus u 40 % tootlikkuse piirkonnas ja rõhk süsteemis kõikjal ühesugune. Uusimates muutuva kolvikäiguga kompressorites sidurit enam ei olegi. Kompressori võll pöörleb mootori töötades alati. Kompressori paneb tööle lõõtsklapile lisatud solenoid. 26 2.19 Lõõtsklapp Kui rõhk imipoolel tõuseb, surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb, ühendades karteri imipoolega. Seal muidu valitsev, düüsi kaudu üle kanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kahelt poolt mõjuvate jõudude uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. Kolvikäik pikeneb ja tootlikkus suureneb. 2. 20 Elektromagnetiga lõõtsklapp Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toimepandavast
lahutumisest tekkivat ebameeldivat jõnkslemist mootori töös. Tõukeid ei teki ka kliimaseadme sisselülitamisel, sest kompressori kolvikäik on väljalülitusolekus u 40 % tootlikkuse piirkonnas ja rõhk süsteemis kõikjal ühesugune. Uusimates muutuva kolvikäiguga kompressorites sidurit enam ei olegi. Kompressori võll pöörleb mootori töötades alati. Kompressori paneb tööle lõõtsklapile lisatud solenoid. 2.19 Lõõtsklapp Kui rõhk imipoolel tõuseb, surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb, ühendades karteri imipoolega. Seal muidu valitsev, düüsi kaudu üle kanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kahelt poolt mõjuvate jõudude uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. Kolvikäik pikeneb ja tootlikkus suureneb. 2. 20 Elektromagnetiga lõõtsklapp Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toimepandavast
Amplituud võib olla suurem kui hõrenduse nominaalväärtus, 30÷50 Pa (3÷5 mm H 2O) või isegi rohkem, mis on reguleerimise seisukohast väga ebasoodne. Regulaator peaks reageerima hõrenduse keskväärtuse muutusele. Seega tuleb hõrendusandurilt saadavat signaali siluda, tasandada. Hõrendust reguleeritakse tavaliselt suitsuimejate tootlikkuse muutmisega. Suitsuimejate tootlikkust võib reguleerida järgmistel meetoditel. 1. kasutades mitmelabalisi pöördklappe suitsuimeja imipoolel; 2. kasutades telgjuhtaparaati suitsuimeja imipoolel; 3. suitsuimeja rootori pöörlemissageduse muutmisega kas hüdrosiduriga või ka reguleeritava pöörlemissagedusega ajamimootoriga 72 Kõige lihtsamaks reguleerimise meetodiks on mitmelabaliste pöördklappide kasutamine suitsuimeja imipoolel, kuigi see on energeetiliselt kõige ebaökonoomsem reguleerimismeetod
annaabi.ee 
