Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"imipoole" - 7 õppematerjali

Kliimaseadmed
7
rtf

Kliimaseadmed

välisõhust sadenenud veepiiskadest. 28. Kolbkompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas silindreid on mitu kolvid teevad neis üksteisejärel imi ja survekäike klapid asuvad silindriploki kaanes. 29. Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega. 30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. 32.

Auto → Auto õpetus
80 allalaadimist
Kliimaseadmed
32
doc

Kliimaseadmed

Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori tootlikkust -- seatakse silindrikaanes asuva lõõtsklapiga. Klappi mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi, mille rõhk (koostöös ketta kallet muutva vedruga) mõjutab kaldketta kaldenurka. Kompressori tootlikuse sujuva muutmisega hoitakse aurusti temperatuur püsivana ning välditakse ka kompressori elektromagnetsiduri lülitumisest- lahutumisest tekkivat ebameeldivat jõnkslemist mootori töös.

Auto → Kliimaseadmed
93 allalaadimist
Kliimaseadmed - 2011
27
docx

Kliimaseadmed - 2011

Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori tootlikkust -- seatakse silindrikaanes asuva lõõtsklapiga. Klappi mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi, mille rõhk (koostöös ketta kallet muutva vedruga) mõjutab kaldketta kaldenurka. Kompressori tootlikuse sujuva muutmisega hoitakse aurusti temperatuur püsivana ning välditakse ka kompressori elektromagnetsiduri lülitumisest- lahutumisest tekkivat ebameeldivat jõnkslemist mootori töös.

Auto → Auto õpetus
18 allalaadimist
Kolbpumpade ehitus
24
doc

Kolbpumpade ehitus

survekuplis kokku. Vedeliku nivoo survekuplis tõuseb. Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik ­ pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba imipoolel vedeliku ebaühtlasel liikumisel imitorusse vee kiiruse ühtlustamine. Kui pump seisab , siis vedelik täidab õhukatelt keskmise tasemini. Pumba töö korral vedeliku tase kõigub maksimaalse ja minimaalse taseme vahel. Vmin - Vmax. , muutes rõhku katlas vastavalt pmax ­ pmin.

Merendus → Merendus
33 allalaadimist
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS
58
doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

- jälgida õli filtrite mustumist diferentsiaalmanomeetri või manomeetrite järgi peale ja enne filtrit - jälgida õli temperatuuri ja selle muutust põhjustavaid tegureid - vajadusel kontrollida el. juhitavatele solenoidklappide toitepinget,mis ei tohi ületada +10% ja olla vähem kui – 5% - jälgida õlirõhku süsteemis, vajadusel reguleerida reduktsioon, ülelaske ja kaitseklappe - ajami töötamisel jälgida ebaloomuliku müra ja löökide puudumist . 3. Kord nädalas: - pesta imipoole õlifiltrid firma poolt soovitatud lahustis ja puhastada filterelemendi pinnad mittemetalse harja või pintsliga - ettenähtud tööaja möödudes filterelemendid vahetada - kontrollida ajai agraaadi (pumbad ,hüdroaparatuur, hüdromootorid) ja torustiku kinnitust - kontrollida hüdroajami töö ajal mittekontrollitavaid ühenduskohtade ja agregaatide korrasolekut ja vajadusel rikked kõrvaldada - kontrollida hüdroakumolaatori töörõhku ja vajadusel lisada gaasi 4. Kord kuus:

Merendus → Laevandus
30 allalaadimist
AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Vedeliku nivoo survekuplis tõuseb. Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik ­ pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba imipoolel vedeliku ebaühtlasel liikumisel imitorusse vee kiiruse ühtlustamine. Kui pump seisab , siis vedelik täidab õhukatelt keskmise tasemini. Pumba töö korral vedeliku tase kõigub maksimaalse ja minimaalse taseme vahel. Vmin - Vmax. , muutes rõhku katlas vastavalt pmax ­ pmin.

Mehaanika → Abimehanismid
125 allalaadimist
LAEVA ABIMEHHANISMID
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

survekuplis kokku. Vedeliku nivoo survekuplis tõuseb. Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik ­ pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba imipoolel vedeliku ebaühtlasel liikumisel imitorusse vee kiiruse ühtlustamine. Kui pump seisab , siis vedelik täidab õhukatelt keskmise tasemini. Pumba töö korral vedeliku tase kõigub maksimaalse ja minimaalse taseme vahel. Vmin - Vmax. , muutes rõhku katlas vastavalt pmax ­ pmin.

Mehaanika → Abimehanismid
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun