sündroom" MRSA, multiresistentsed Flebiit infektsioonid. Karbapaneemid Mikroobiraku seina sünteesi Kõrvaltoimena oluline Ohtlikud infektsioonid. Reservis. Etrapeneem inhibiitorid neurotoksilisus Need ravimid on kasutusel Imipeneem Väga lai toimespekter piiranguga ainult teatud Meropeneem (gram+, gram-). osakondades! Toime Gram- P. aeruginosa põhjustatud Monobaktaamid mikroobidess krooniliste hingamisteede Astreonaam
Tsefpiroom Nagu 2. pk tsefalosporiinid, kuid väiksem - 5. Tsefamütsiinid 1. Tsefoksitiin laktamaasitundlikkus. G- aeroobsed bakterid 1. Astreonaam Väga lai toimespekter. 1. Enamik G- (nii aeroobsed 1. Imipeneem. kui ka anaeroobsed). 2. Enamik G+ (v.a 2. Meropeneem. oksatsilliiniresistentsed). 3. Ertapeneem. 1. G+ (MRSA, enterokokid). Jah ??? (Kasutusel salvides, kreemides, pihustites.) NB! Neerudele toksiline!!! 1. G- (Pseudomonas,
pindadel nagu nahk (gramnegatiivsete puhul see harv). Normaalses suu-neelu-mikroflooras, võivad hospitaliseerimisel prolifereeruda. Acinetobacterid on oportunistlikud patogeenid, eelkõige hingamisabi saavatel patsientidel. Infektsioonid hingamisteedes, urotraktis, haavades, septitseemia. Riskigrupp: laia spektriga antibiootikumid, opist taastuvad, kunstlik ventilatsioon. Laialdase resistentsuse tõttu ravi keeruline. Empiirilises ravis peaks olema β-laktaam (tseftasidiim või imipeneem näiteks) ja aminoglükosiid. Moraxella. Olulisim patogeen on M. catarrhalis. Ta on range aeroob, oksüdaas+, G-. Diplokokk. Sage bronhiidi, bronhopneumoonia (vanematel KOKipatsientidel), sinusiidi, otiidi tekitaja. Viimased kaks eelnevalt tervetel inimestel. Enamasti β-laktamaase tootvad, penitsilliinresistentsed. Teistele aga enamasti tundlik: tsefalosporiinid, erütromütsiin, tetratsükliin, TMP-SMX, penitsilliin+β-laktamaasi inhibiitor. Inimest koloniseerivad ka mõnikord M
KARBAPENEEMIDE KÕRVALTOIMED: *neurotoksilisus: hüperrefleksia, krambid, kooma *tekkes olulised teised KNS haigused, suured annused ja neerufunktsioon. KARBAPENEEMID ON SAMUTI BEETA-LAKTAAM ANTIBIOOTIKUMID!!! Karbapeneemid- parenteraalselt manustamine; väga lai toimespekter (gram+, gram-). Kasutamine otlike infektsioonide korral. Reservis. Need ravimid on kasutusel piiranguga ainult teatud osakondades! *Etrapeneem *Imipeneem *Meropeneem 14. Mille poolest erinevad omavahek I, II ja III põlvkonna tsefalosporiinid? PÕLVKOND NÄITAB MIKROOBIDEVASTAST TOIMESPEKTRIT! Tsefalosporiin on teine valik paljude tüüpiliste infektsioonide korral. · I pk (enamasti Gram+ mikroobidesse): *Tsefasoliin (parenteraalselt opiprofülaktika) *Tsefadroksiil (p/o, Duracef) - farüngiit, kuseteede infektsioon (nt. raseduse ajal) · II pk (Gram+ ja Gram-):
P. aeruginosa välismembraan laseb neid antibiootikume halvemini läbi ning P. aeruginosa'l on väga tõhus ainete väljapumpamissüsteem. Siiski, P. aeruginosa on väga tundlik karbapeneemidest imipeneemile. P. aeruginosa kasutab poriini OprD struktuuriliselt imipeneemile sarnaste aminohapete ja peptiidide 32 difundeerimiseks periplasmasse (trüptofaan), sama poriini kaudu siseneb periplasmasse ka imipeneem. Tetratsükliin võib läbida G(-) bakteri välismembraani nii poore kasutades kui ka imendudes läbi membraani, sõltuvalt milline on antibiootikumi laeng. Tetratsükliin on positiivse laenguga kui pH on madalam kui 7,8 ning kasutab peamiselt OmpF-i läbimaks välismembraani. Kui tetratsükliin pole laetud, siis imendub antibiootikum välismembraani ning jõuab periplasmasse difusiooni abil. Antibiootikumiresistentsuse tekkimiseks välismembraani
annaabi.ee 
