06.09.2013 Maailm 20.saj algul · 19. Sajandi lõpp oli maailmas imperialismi ajastu. · Tekkisid võimsad rahvusriigid(rahvusluse levik) · Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end rohkem( sovenism e. Marurahvuslus) · Selline mütteviis õigustas imerialismi teket. · Imperialismi tagajärjel muudeti vähem arenendud riigid tugevate riikide toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia)
160 rüütlimõisa ja 40 20.detsember revolutsiooni mahasurumiseks moodustati karistussalgad. 27.aprill 1906 kutsuti kokku I Riigituuma Aasta algul karistussalgad, ähvardati sunnitööle saatmisega 1.Koloniaalimpeeriumi teke Koloniaalimpeeriumide väljakujunemine oli imerialismi lahutamatuks osaks. 1914. a. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaa rahvaaru kordades väiksem võrreldes kolooniatega. 20. sajandi alguseks aga hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama. Suurriikide vastuolud suurenesid ning see viis katseteni valdused ümber jagada (eriti Saksamaa, kuna noor suurriik). 90,4 % Aafrikast oli 1900. aastaks Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses
seestpoolt majanduslikult känguma. Nii juhtus see Inglismaal tööstusega ja Prantsusmaa üleüldiselt. Pr. maa puhul oli kapitali paigutamine õigustatud kuna neil polnud toorainet. Sellega kaasnevad maailma majanduslik jaotamine majanduslikeks mõjusfäärideks. 1907 AEG ja General Electric sõlmisid lepingu, et AEG-le jääb Aasia ja GE-le jääb Ameerika. VAIMNE ÕHUSTIK 67% maailma asustatud pindalast on kolooniad. On tekkinud ebanormaalne olukord, kus on käputäis rikkaid riike. Imerialismi vaimne õhustik: · Eurotsentrism kogu maailma hinnatakse Euroopa vaatevinklist, Eur. loetakse tsivilisatsiooni tipuks ja Eur. Väärtuste aluseks on inimeste võrdsus, isiklik vabadus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia. Valitses veendumus, et läänelik maailmapilt on ainuõige ja tekib missiooni tunne, et valge mees on kohustatud viima selliseid vaateid ülejäänud piirkondadesse. Sellega kaasneb omakorda progressitunne.
IMERIALISMIAJASTU Maailm jõudis imerialismiajastusse 19. saj lõpul Nimetus tuleb impeeriumitest (suurriikidest) suurriikide ajastu ehk imerialismiajastu Imperialism riiklik poliitika, mille eesmärgiks oli juurde saada territooriume, kolooniaid ning saavutada teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll 19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871 Sovinism marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega) Suuremad emamaad kaardil: o Suurbritannia (UK või IM) ja tema kolooniad (nt. India, Egiptus, Malaisia) o Prantsusmaa (PM) ja tema kolooniad (nt. Prantsuse Põhja-Aafrika, prantsuse Lääna-Aafrika, Madagaskar, Prantsuse Indohiina) o Hispaania ja tema kolooniad (nt Sahara)
sajadis muutub Lääne Euroopas tavaliseks see, et kogu valitsev eliit oskab lugeda. Umbes 16. 17. sajandis muutub üldiseks, see, et valitsev eliit oskab ka kirjutada. Tol ajal valitsejatele piisas absolutismiajastul, kui aadelkond, vaimulikud ja kaupmehed saavad loetust aru ja austavad seda. Murrang 19. sajandi jooksul, selle põhjuseks loetakse kiiret rahvastiku arvu kasvu. Ühe sajandi jooksul Euroopas rahvastik kasvas 2 korda. Seda peetakse laiamastaapse imerialismi põhjuseks. Põhjusena peetakse saavutusi meditsiini erialal (nakkushaiguse väiksem levimus, kaitsepookimised jne) ja transpordi areng (aurujõul liikuvad, millega võimalik ka kaugete vahemaade tagant kiiresti toidu kohaletoimetamine). Olukorras, kus rahvastik sedavõrd kiiresti kasvab, seistakse dilemma ees, et sellised valitsemismehhanismid ei võimalda nii suurt alamate hulka kontrollida. Samas puudub ka
annaabi.ee 
