Saksamaa olukord 1945. a apr · Pärast Siegfriedi liini läbimurdmist tungisid liitlased Lääne-Saksamaale. · Liitlased olid vallutanud ka P-Itaalia. · NSVL oli vallutanud Ida-Saksamaa ning piiranud sisse Berliini. · NSVL ja lääneliitlaste väed kohtusid apr lõpus Elbe jõel. Hitleri viimased ponnistused 1944-45 · Saksa inimressurss oli ammendumas. Armeesse kutsuti vanu mehi ja alaealisi poisse Hitlerjugendist. · Käsk pidada vastu viimseni. · Hitler lootis imerelva peale, mis pidi muutma sõja käiku ja sundima Briti ja USA sõlmima rahu. · 1944. a suvel-sügisel rünnati Londonit V-1 rakettidega Põhja-Prantsusmaalt ja ballistiliste rakettidega V-2 (14m, 1-tonnise lõhkepeaga) Madalmaadest. · Neid toodeti maa-alustes vabrikutes Harzi mägedes, aga mitte piisavalt, et muuta sõja käiku. Berliini vallutamine ja Saksamaa kapitulatsioon · Hitler ja Braun lõpetasid elu 30.IV enesetapuga.
1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv kasvas järsult, kui keskmine kvalifikatsioon langes. Kasvas ka Eestis dislotseeruvate sõjavägede hulk (1917.a alguses oli Eestis 100 000 Vene sõjaväelast, sama a lõpuks juba poole rohkem). *1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu ametivõimud käskisid õhku lasta ,,Waldhofi" tselluloositehase.Paldiski elanikud nägid saksa imerelva-tsepeliini. LätistEestisse tuhandeid sõjapõgenikke. Trt moodustati J.Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee,kuhu koondus hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi ja mis rajas oma osakonnad üle kogu maa.See mood sõjapõgenikele ulualuse ja töö leidmiseks, eestlaste omaabi korraldamiseks. Veebruarirevolutsioon *1917.a veebr puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist
Lõuna-Inglismaale koondati u 3mln meest. Juhtis USA kindral Eisenhower. Petteoperatsioon Pas de Calais. Liitlasväed paisati Suurbritanniast Prantsusmaale Normandia ps. 4600 laeva meeste ja tehnikaga. Õhurünnak u 1000 lennukiga. Õhudessant sakslaste tagalasse, u 20 tuh meest Esimene päev oli otsustav. Hitleri viimased ponnistused 1944 45 Saksa inimressurss oli ammendumas. Käsk pidada vastu viimseni. Hitler lootis imerelva peale 1944. a suvel-sügisel rünnati Londonit V-1 rakettidega Põhja-Prantsusmaalt ja rakettidega V-2 Madalmaadest. Neid toodeti maa-alustes vabrikutes Harzi mägedes. Pärast Siegfriedi liini läbimurdmist tungisid lääneliitlased Lääne- Saksamaale NSVL vallutas Ida-Saksamaa ning piiras sisse Berliini. NSVL ja lääneliitlaste väed kohtusid apr lõpus Elbe jõel. Berliini vallutamine ja Saksamaa kapitulatsioon Hitler ja Braun lõpetasid elu 30
uraanist raskemaid elemente) märkas E. Fermi, et tekkinud tuumad lagunevad iseenesest, kiirates välja uusi neutroneid. See andis idee: kui uraanitükk on küllalt suur (et neutron leiaks enne uraanist väljumist mõne teise tuuma), võis tekkida ahelreaktsioon. Asja asuti uurima, kuid vahele tuli jällegi sõda. Teisest Maailmasõjast oleme kõik palju lugenud. Teame, et Hitleril oli pärast Stalingradi kaotust kombeks aeg-ajalt kuulutada uue imerelva loomisest. Kuna üks aatomiuurijaist, Otto Hahn, oli jäänud Saksamaale, tekkis füüsikutes kahtlus, et Hitler mõtleb aatomipommist. Soov maailma päästa viis vastupidisele tulemusele: kogu maailma füüsikute survel asus USA looma tuumapommi, mida 1945. a. ka Jaapani vastu kasutati. Pärast seda algas kogu maailmas võidurelvastumise periood. Sõjas võidu saavutanud liitlased USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit arendasid intensiivselt
uraanist raskemaid elemente) märkas E. Fermi, et tekkinud tuumad lagunevad iseenesest, kiirates välja uusi neutroneid. See andis idee: kui uraanitükk on küllalt suur (et neutron leiaks enne uraanist väljumist mõne teise tuuma), võis tekkida ahelreaktsioon. Asja asuti uurima, kuid vahele tuli jällegi sõda. Teisest Maailmasõjast oleme kõik palju lugenud. Teame, et Hitleril oli pärast Stalingradi kaotust kombeks aeg-ajalt kuulutada uue imerelva loomisest. Kuna üks aatomiuurijaist, Otto Hahn, oli jäänud Saksamaale, tekkis füüsikutes kahtlus, et Hitler mõtleb aatomipommist. Soov maailma päästa viis vastupidisele tulemusele: kogu maailma füüsikute survel asus USA looma tuumapommi, mida 1945. a. ka Jaapani vastu kasutati. Pärast seda algas kogu maailmas võidurelvastumise periood. Sõjas võidu saavutanud liitlased USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit arendasid intensiivselt