Maks kontrollib ja reguleerib toitainete jaotumist. Veri viib kõik meile vajalikud toitained kõige pealt maksarakkudesse ja alles siis laiali ülekogu keha. 1.6. Peensool. Maost liigub osaliselt seedunud toidukört edasi peensoolde. Selle algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks, kus toimub suur osa seedimisest. seda põhjusel, et sinna suubuvad olulised seedenõred - maksa- ja kõhunäärmenõre. Peensooles muudetakse toit lõplikult imenduvaks, mille järel see imendub e. absorbeerub kas vere- või lümfisoontesse. Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind. 1.7. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu, küll aga pidev vee tagasi imendumine verre. Seedimata toidumass muutub seetõttu üha tahkemaks. Kui vee tagasiimendumine on häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism
keskkonnas. Nukleiinhapped vabanevad. RNA ja DNA lõhustatakse pankreasenõre ensüümide toimel oligonukleotiidideks, need omakorda mononukleotiidideks. Nii tekkinud kui ka toidus olevad vabad mononukleotiidid lõhustatakse peensoole nukleaaside toimel nukleosiidideks ja anorgaaniliseks fosfaadiks. Totaalne enamik nukleosiide lammutatakse edasi puriin- või pürimidiinaluseks, riboosiks (desoksüriboosiks) ja anorgaaniliseks fosfaadiks soolestiku nukleosidaaside toimel. Imenduvaks põhimaterjaliks on puriin- ja pürimidiinalused. Vähesel määral imendub ka nukleosiide. Imendunud puriinalused oksüdeeruvad seedekulgla mukoosarakkudes kusihappeks, mis imendub ja eritub uriiniga. Mitteimendunud puriin- ja pürimidiinalused väljutatakse seedekulglast, mille käigus nad jämesoole mikrofloora poolt mõningal määral modifitseeritakse. Assimilatsioon: Nukleiinhapped moodustuvad nukleotiidide polümerisatsioonil.
Maks ja teised subproduktid (süda, neerud jms), punane liha, veretooted, koorikloomad, munad, punane vein, metsmaasikad, idandid, seemned, teraviljad, pähklid, kuivatatud puuviljad, petersell, rosinad, spinat, oad, tomatid, küüslauk ja seened. Kergemini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, seal on raud seotud heemi koostisesse. Vabal kujul esinevast rauast imendub vaid 5-8 %. Toiduainete töötlemine vähendab seotud raua sisaldust, st raud muutub raskemini imenduvaks. Rauapuudus Võib kujuneda pikaajalise verekaotuse, nt sünnituse või menstruatsiooni tagajärjel. Ka siis kui organismil on suurenenud rauavajadus seoses rasedusega. Kui esinevad rauadepoode: maksa põrna või luuüdi haigused. Rauapuuduse sümptomiteks on kahvatu nahk, depressioon, pearinglus, ärrituvus, kehatemperatuuri regulatsioonihäired jm. Rauapuudusest tingitud kehvveresus e aneemia on enamlevinud toitainete vaegusahigus maailmas. Liigtarbimine
Maks ja teised subproduktid (süda, neerud jms), punane liha, veretooted, koorikloomad, munad, punane vein, metsmaasikad, idandid, seemned, teraviljad, pähklid, kuivatatud puuviljad, petersell, rosinad, spinat, oad, tomatid, küüslauk ja seened. Kergemini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, seal on raud seotud heemi koostisesse. Vabal kujul esinevast rauast imendub vaid 5-8 %. Toiduainete töötlemine vähendab seotud raua sisaldust, st raud muutub raskemini imenduvaks. Rauapuudus Võib kujuneda pikaajalise verekaotuse, nt sünnituse või menstruatsiooni tagajärjel. Ka siis kui organismil on suurenenud rauavajadus seoses rasedusega. Kui esinevad rauadepoode: maksa põrna või luuüdi haigused. Rauapuuduse sümptomiteks on kahvatu nahk, depressioon, pearinglus, ärrituvus, kehatemperatuuri regulatsioonihäired jm. Rauapuudusest tingitud kehvveresus e aneemia on enamlevinud toitainete vaegusahigus maailmas. Liigtarbimine
ummistada elutähtsate organismide veresooned 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esinebal kujul ei omasta. Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõredega, mille ensüümid lõhustavaf toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigispetsiifilisuse. (Pole kindel olulisemates seedeprotsessides aga ehk on need) Olulisemad seedeprotsessid: Seedimine suus, neelamine, seedimine maos, seedimine peensooles, maksa osa seedimises, seedimine tühi- ja niudesooles, seedimine jämesooles. Süsivesikute lõhustamine ja imendumine: süsivesikutega kaetakse 50...60% kogu ööpäevasest energiakulust
lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed-sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed- soolenõre. Jämesooles- Seedimisprotsessid: mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused. Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõrega, mille ensüümid lõhustavad toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigspetsiifilisuse. Toidumassil seedekulgla läbimiseks kuluv ligikaudne aeg. Suuõõnes viibib toit 15-18 sek. Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sek, vedel 1-2 sek. Maos viibib toit 4-10t. Kaksteistsõrmiksooles toit ei peatu. Peensooles toimub toidu lõplik seedimine 10-15t. Jämesooles läheb 1-2 ööpäeva jääkainete edasiliikumisele. Seedimine suuõõnes: Suuõõnes ei viibi toit üle 15-18 sek
erütroblast, mis sisaldab tuuma ja on võimeline hemoglobiini sünteesima-> 4. normoblast ->5. retikulotsüüdid ( I-IV), veres ringlevad retikulotsüüdid III ja IV, mida on erütrotsüütide koguarvust umbes 1%-> 6.küps punalible ehk erütrotsüüt ehk tuumata rakk. Erütropoeesi reguleerivad mitmed ained, nende hulgas seesmine ja välimine faktor. Seesmine faktor on glükoproteiin, mis tekib mao limaskestas.Välimine faktor on vitamiin B12, mis muudetakse seesmise faktori abil imenduvaks. Erütropoetiin on glükoproteiin, mis tekib neerudes ja stimuleerib luuüdis erütrotsüütide rea tüvirakkude diferentseerumist ja paljunemist. Sellega kasvab hemoglobiini sünteesivate erütroblastide hulk. Antigeenseid omadusi: erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene ehk aglutinogeene (kas A või B või mõlemad korraga). Vereplasma sisaldab AB0 süsteemi vastaseid antikehi ehk aglutiniine (kas anti-A või anti-B või mõlemad korraga)
keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed- sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed-soolenõre. Jämesooles- Seedimisprotsessid:mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused.Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõrega, mille ensüümid lõhustavad toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigspetsiifilisuse. Toidumassil seedekulgla läbimiseks kuluv ligikaudne aeg. Suuõõnes viibib toit 15-18 sekundit. Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sekundiga, vedel 1-2 sekundiga.Maos viibib toit 4-10 tundi. Kaksteistsõrmiksooles toit ei peatu. Peensooles toimub toidu lõplik seedimine , 10-15 tundi. Jämesooles läheb 1-2 ööpäeva jääkainete edasiliikumisele. · Seedimine suuõõnes.
annaabi.ee 
