A+B, joonisel). Massaazitaktiks loetakse aega, mil vahekambrisse tekib ja kestab normaalrõhk (vahemik C+D, joonisel). Tegelikkuses mõjub nisale ka siis (sulgunud nisakummile vaatamata) umbes 4 kPa suurune alarõhk. Ajavahemikke A ja C nimetatakse siirdeaegadeks ning nende pikenemine viitab sellele, et vaba õhuvool pulsaatorisse on takistatud ja massaaz on ebapiisav. Küllalt efektiivse massaazi tagab vähemalt 0,3 sekundi pikkune massaazitakt. Tühilüpsi vältimiseks ei tohiks imemistakti pikkus ületada 0,7 sekundit. Nende väärtuste puhul kestaks kogu pulsatsioonitsükkel ühe sekundi, sellest moodustaks imemistakt 70% ja massaazitakt 30%. Imemistakti ja masaazitakti protsentuaalsete osade omavahelist jaotust pulsatsioonitsüklis nimetatakse taktisuhteks, mis oluliselt mõjutab lüpsikiirust. Mida väiksem on taktisuhe, seda kiiremini toimub lüps (näiteks taktisuhtel 70:30 on lüps ligi 1 minuti võrra lühem kui suhtel 50:50).
Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel (joon. 10) võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö Limi = pimi×Vs , kus pimi = Hi on pumba kolvi poolt vedelikule tekitatud rõhk ja Vs pumba kolvi põhja ja silindri kaane vaheline ruumala. Tehtud töö Limi on võrdeline diagrammil pumba imemistakti joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi põhja pinnale. 17 Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = psurv ×Vs mis on võrdeline pumba surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumba ajami (jõumasina) energia arvelt ,( psurv = Hs). Tsükli jooksul teoreetiliselt tehtud töö Lt = Limi + Lsurve Indikaatordiagrammil (joonis 2) pumba surverõhu ja imirõhu vahe kujutab
Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. NISAKANNU TALITLUS LÜPSMISE AJAL Enamus lüpsiaparaate töötab kahetaktilisel reziimil
puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. NISAKANNU TALITLUS LÜPSMISE AJAL Enamus lüpsiaparaate töötab kahetaktilisel reziimil
juustusort (Camembert, Roquefort). Hollandis on lisaks ida-friisi lammastele lüpstud ka tekseli lihalambaid kui lambaliha (talleliha) hind madal. Piimalambafarmis on oluline lüpsmise mehhaniseerimine. Suuremates farmides on selleks ehitatud lüpsiplatsid. Lamba lüpsmiseks vajatav vaakum on erinevate firmade lüpsiseadmetel tavaliselt 40... 50 kpa, pulsisagedus on 90...120 takti minutis, kusjuures imemistakti ja pausi vahekord on enamikel juhtudel 50:50 (Mills, 1989). Eestis piimalambaid ei ole kasvatatud. Autori teada toodi 2001.a. Eestisse Belgiast 5- 6 flaami piimalammast, kuid edasised andmed nende käekäigu kohta puuduvad. . 29 2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus Sündinud tallede arv *100 1. Viljakus (ing.k. prolificacy)=
piimasaadustega, kus saagikus looduslikel rohumaadel on väga väike. Hollandis on lisaks ida-friisi piimalammastele lüpstud ka tekseli lihalambaid kui lambaliha (talleliha) hind madal. Piimalambafarmis on oluline lüpsmise mehhaniseerimine. Suuremates farmides on selleks ehitatud lüpsiplatsid. Lamba lüpsmiseks vajatav vaakum on erinevate firmade lüpsiseadmetel tavaliselt 40... 50 kpa, pulsisagedus on 90...120 takti minutis, kusjuures imemistakti ja pausi vahekord on enamikel juhtudel 50:50 (Mills, 1989). Eestis piimalammaste kasvatamine on äärmiselt väikesemahuline. Autori teada toodi 2001. a Eestisse Belgiast 5-6 flaami piimalammast (Flemish Sheep). Käesoleval ajal kasvatatakse piimalambaid ühes talus Saaremaal. Piim Arenenud põllumajandusega riikide eksisteerib piimalambakasvatus erinevate piimasaaduste tootmiseks, eriti lambajuustu tootmiseks. Lambajuustu tootmisele ollakse spetsialiseerunud
NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum. Nisakumm on sel ajal avatud, sest rõhk on mõlemal pool võrdne. Sel ajal toimub piima väljutamine nisast. Massaazitakti ajal ehk suletud faasis tuleb pulsaatorist vahekambrisse välisõhk. Kuna nisaaluses kambris on vaakum, siis rõhkude vahe tõttu surutakse nisakumm kokku. Piimavool nisast lakkab ja toimub massaaz. 55
annaabi.ee 
