lootusrikkana. Läbinägelikkuse ja iroonia kõrval tõuseb Szymborska tekstide tähtsa omadusena esile nende lapselikkus kõige paremas tähenduses. Luuletajal on õnnestunud oma loomingus näidata tavapäraseid esemeid ja olukordi harjumatus ja ebaharilikus, kohati lausa imetabases valguses. Kuigi tihtilugu räägitakse Szymborskast kui võrdlemisi pessimistliku maailmavaatega luuletajast, on ta ise rõhutanud elu ja maailma absoluutset imelisust. Sõjad, kaotusvalu ja kõikjal valitsev kurjus sulanduvad tema loomingu vaatenurgast üldisesse pilti eksistentsist, mis hoolimata oma konarustest moodustab siiski harmoonilise terviku. Igivanale küsimusele, kas olla või mitte olla, annab Szymborska luule minu meelest täiesti ühese vastuse: olla, muidugi olla, ja seejuures nii olemas kui võimalik. Symborska arvas, et pole oluline teada kirjaniku elulugu, mõistmas tema luuletusi. Vaja on
Vajati raha. Seda nõudsid rootslased, taanlased, Saksa vürstid ja meremehed. Buckingham lubas peatset lahendust. Inglismaad mõnitati ka nõrga laevastiku pärast. Ka selleks oli vaja finantse ja raha saadi Londoni linnavalitsuse käest. 2/3 katoliklaste varadest omastati. Peale mõningate probleemide ja draamade ületamist sõitsid Inglise, Hollandi ja prantsuse protestantide laevad Prantsusmaa poole. Piiratakse Re saart ja lahingutes ning kannatustes näitab George üles suurt vaprust ja imelisust. Varsti aga saatis Louis XIII lisaväed Re alla ja Buckinghami oli sunnitud suure rutuga Inglismaale tagasi pöörduma. Võeti vastu ''Õiguste petitsioon'', mis piiras kuningas võimu. Parlament näitas nüüd näpuga Buckinhami hertsogi peale, kes oli rahvale õnnetuse toonud, kui hoolimata sellest oli George õnnelik, sest ta sai parlamendilt jälle vajaminema summa. Ta saatis La Rochelle alla moona, mis enamuses ka kohale jõudis. Ka oli armaada valmis välja sõitma.
Et sellist ülimat õnnetunnet üldse ettekujutada ( kas või natukenegi ), on parimaks analoogiks orgasm, mis tekib inimeste seksuaalvahekorras. Sellises sei- sundis on armastuse puudus absoluutselt olematu. Kuid miks ikkagi selline nauding tekib? Põhjus on tegelikult väga lihtne. Inimene tunnetab nüüd tegelikku reaalsust ( mitte tavamaailma, kus me igapäevaselt elame ). Siis mõistab ( õigemini tajub ) inimene nii maailma kui ka iseenda eksisteeri- mise imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Uni- versumi olemasolu on üks suur ime. Elu eksisteerimine selles on veelgi imelisem. Kuidas on võima- lik kõige olemasolu, mida me teame ja tunneme. Kuidas füüsikalised või keemilised protsessid lõid elu eksisteerimise Universumis ( näiteks inimese enda teadvuse )? Kuidas see kõik funktsioneerib? On kujuteldamatult imeline, et me koosneme väikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks ja
Et sellist ülimat õnnetunnet üldse ettekujutada ( kas või natukenegi ), on parimaks analoogiks orgasm, mis tekib inimeste seksuaalvahekorras. Sellises sei- sundis on armastuse puudus absoluutselt olematu. Kuid miks ikkagi selline nauding tekib? Põhjus on tegelikult väga lihtne. Inimene tunnetab nüüd tegelikku reaalsust ( mitte tavamaailma, kus me igapäevaselt elame ). Siis mõistab ( õigemini tajub ) inimene nii maailma kui ka iseenda eksisteeri- mise imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Uni- versumi olemasolu on üks suur ime. Elu eksisteerimine selles on veelgi imelisem. Kuidas on võima- lik kõige olemasolu, mida me teame ja tunneme. Kuidas füüsikalised või keemilised protsessid lõid elu eksisteerimise Universumis ( näiteks inimese enda teadvuse )? Kuidas see kõik funktsioneerib? On kujuteldamatult imeline, et me koosneme väikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks ja
Et sellist ülimat õnnetunnet üldse ettekujutada ( kas või natukenegi ), on parimaks analoogiks orgasm, mis tekib inimeste seksuaalvahekorras. Sellises sei- sundis on armastuse puudus absoluutselt olematu. Kuid miks ikkagi selline nauding tekib? Põhjus on tegelikult väga lihtne. Inimene tunnetab nüüd tegelikku reaalsust ( mitte tavamaailma, kus me igapäevaselt elame ). Siis mõistab ( õigemini tajub ) inimene nii maailma kui ka iseenda eksisteeri- mise imelisust. See on tohutu ekstaas. Elu Universumis on tegelikult ime. Tegelikult ka kogu Uni- 35 versumi olemasolu on üks suur ime. Elu eksisteerimine selles on veelgi imelisem. Kuidas on võima- lik kõige olemasolu, mida me teame ja tunneme. Kuidas füüsikalised või keemilised protsessid lõid elu eksisteerimise Universumis ( näiteks inimese enda teadvuse )? Kuidas see kõik funktsioneerib?
annaabi.ee 
