· soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka KalevalamiDainen laulu); · vadja: soomõõ virrõd; ka isuri: lörpötykset jms. Laulutüüp "Loomine" · Laulutüüp tuntud kogu läänemeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ... > kangelaseepika (nn. sampo-tsükkel) Eestis ja Ingeris: müüt >... > kiigelaul, ringmängulaul · Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad Loomine läänemeresoome rahvastel Omanäolisim maailmaloomismüüdi süzee soomeugri rahvastel. Loo ürgsusele osutab (1) erinevate variantide rohkus läänemeresoome kultuuriruumis, (2) veelinnu sagedane kujutamine Äänisjärve petroglüüfidel, (3) looja-linnu
Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist ühte pesa Karjala- hani või kotkas teeb pesa Väinämöise põlvele Ingeri- pääsuke muneb muna vees olevale mättale või laevale 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste
Elu saab alguse veest, merest. Linnud asendatakse jumala ja kuradiga. Näiteks müüt, kus jumal laseb kuradil merepõhjast tuua liiva, et luua maa. Liivast kasvatas jumal maa, aga kurat jättis osa liiva suhu. Ka sellest hakkas maa kasvama seega kurat pidi selle välja sülitama. Sellest said maale mäed. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutlem, et kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal ja otsib kohta pesa tegemiseks. Ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti: linnuks pääsuke, kes teeb oma pesa ühele kolmest koplis olevast puust. Karjala: Väinämöise põlvele teeb lind (hani, kotkas) pesa. Isuri: lind (pääsuke) muneb vees olevale mättale muna. Munast saavad taevakehad ja muud tähtsad maailma osad. 12
Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu mu nast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist pesa Karjala- hani või kotkas teeb pesa Väinämöise põlvele Ingeri- pääsuke muneb muna vees olevale mättale või laevale 12
Variant kui konkrteetse laulu esitus, selle üleskirjutus Nt regilaulu tüüpe on u 3000, variante u 205 000. Laulutüüp ,,Loomine" Laulutüüp tuntud kogu läämeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ...> kangelaseepika (nn. Sampotsükkel) Eesti ja Ingeris: müüt >...>kiigelaul, ringmängulaul Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munas: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Olulised väljaanded Monumentae Estoniae Antiquae Eesti rahvalaulud I-II 1926, 1932 Eesti rahavalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974, e-publikatsioon olemas Eesti Rahvamuusika antoloogia I-III. Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 10. loen Rahvajutud Muinasjutt
annaabi.ee 
