Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine
1. Misted Btsants- Ida-Rooma keisririik keskajal igeusu kirik- Rooma imeeriumi Idaosas kujunenud riik patriarh- igeusu kiriku pea ikoon- phapilt kirikulhe- kiriku jagunemine igeusu ja katoliku kirikuks +2. Kuidas nimetasid oma riiki btsantslased? Kuidas nimetasid seda lneeurooplased? Miks? Btsantsalsed nimetasid endeid roomlasteks ja oma riiki Rooma riigiks. Lneeurooplased kreeklasteks kuna seal kneldi enamasti kreeka keelt. Sest keiser Theodosius Suur jagas riigi kaheks. +3. Kes oli Jusinianus? Millal ta elas? Milliste oluliste saavutustega lks ta ajalukku
Rahvusriik on poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Varauusaegses riigis oli kõrgeima võimu kandja kuningas. Tema valitses riiki iseenda nimel: Kehtestas seadusi Korraldas seaduste ellurakendamist Mõistis kohut Rahva osaks jäi vaid kuuletuda, sest valitseja oli saanud oma võimu otse Jumalalt. 19. Sajandi lõpul pidas suurem osa Euroopa riike ennast rahvusriigiks. Püsima on jäänud vaid kolm paljurahvuselist imeeriumi: Habsburgide Austria, mis muutus pärast ungarlastega saavutatud kompromissi 1867. a Austria- Ungari kaksikmonarhiaks, Romanovite isevalitsuse all olev Venamaa ja Osmanite riik Türgi. Rahvuslipp Kuni uusajani tunti lippe vaid valitsejate isikliku võimu sümbolitena. Rahvusriikide kujunedes said aga paljudest seesugustest lippudest kogu rahvast ühendavad riiklikud sümbolid. Riigiga rahvaste eeskujul võtsid ka mitmed riigita rahvused endale rahvuslipu. F
hiljem sai ülikool. Lisandusid veel Williami ja Mary kolledz Virginias ja Yale`i ja veel viis kolledzit. Valgustusideoloogia: Mõju rahvuse kujunemisele avaldas ka valgustusideoloogia, mille üks silmapaistvamaid tegelasi oli Benjamin Franklin. 1754. aastal esitas ta Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt oleks pidanud seaduslik võim valitama kolmeks aastaks ühele parlamendile Suurele Nõukogule. Franklin arvas, et kolooniad jäävad ka edaspidi Briti imeeriumi alla. Hiljem, kui kujunes konflikt kolooniate ja emamaa vahel, oli Franklin asumaade iseseisvuse eest võitleja. Ta oli ka osav diplomat ja tal oli suur roll välisabi hankimisel Prantsusmaalt. Franklin oli USA riigitegelane, teadlane ja publitsist. Ta sündis Bostonis väikekaupmehe perekonnas. Õppis Londonis trükikunsti, omandas 1730. aastal trükikoja Philadelphias ning tegutses kirjastajana ja publitsistina. Oli Ameerika
7. Imperialism on riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laienemiseks ning lihtsalt öeldes territooriumite omastamine kas sõjalisel, või majanduslikul teel. Territooriumi omastamist nimetatakse kolonialismiks juhul kui asula on kaugel impeeriumist. Imperialismi toidab kolonialism. 8. Kolonialism on üks eeldusi imperialismi õitsenguks. Mõjuala suurendamine tuleneb oportunismist ning mida rohkem resursse ning erinevaid pudelikaelasid on imeeriumi valduses, seda enam on eeldusi edasiseks õitsenguks, laienemiseks. Kolonialism reeglina tõi ka majandust ning haridust puudutavaid arendusi, mis viis koloniseeritud ala arendamiseni, mis tõi jällegi rohkem kasu kogu impeeriumile. 9. Prantsuse kolooniad – Algeeria, Madagaskar, enamus Lääne-Aafrikast. Inglise kolooniad – Kanada, Austraalia, India. 10. Esimene Inglise Buuri sõda toimus 20. detsember 1880- 23. märts 1881. Inglased said kõvasti lüüa
tuntud kui ariaanlus. Ariaanlased väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga sama. Kristus oli nende meelest inimlik, mitte jumalik. Kristlaste meelest tuli oma hinge eest hoolt kanda, et hinge eest ilusti hoolt kanda, tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda. See tähendas lihasuretamist ehk askeesi, milles nähti võimalust end Jumalale pühenduda. Hilise keisririigi ajal asusid paljud sügavalt usklikud askeetidena imeeriumi äärealadele. Ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusu askeetlikele ideaalidele. Üksindusse tõmbunud inimesi nimetati eremiitideks või munkadeks. Eremiitide seas oli nii mehi kui ka naisi. Tekkisid ermiitide ja munkade kogukonnad ja tarvidus munkade ühiselu reguleerida, nii tekkisid kloostrid, need olid kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlaks määratud ja enamasti kirja pandud eeskirjade järgi. Kloostrites pandi suurt rõhku ristuiusu õpetuse
2. moderniseerimine (euroopastamine). · riigivalitsemine ümberkorraldamine · majandusliku mahajäämuse ületamine · phiskonna sotsiaalse struktuuri teisenemine · euroopaliku kultuuri ja olme juurutamine · territooriumi unifitseerimine · impeeriumi rajamine Loodi õiguslik regulatsioon riigiteenistusele. Enam ei teenitud tsaari, vaid riiki. Riigiametnikud said erilise staatuse, ametnikud jäävad imeeriumi keskselt saatam 19. sajandini. Majandusliku poole pealt saavutati mahajäämise ületamine. Toimus majanduslik hüpe. Võib öelda, et toimus industrialiseerimine, millega kõrvaldati mahajäämine teistest riikidest. 18. sajandi alguses oli majanduslik hüpe suur, kuid sellel polnud ainult positiivised küljed. Negatiivseks pooleks oli pärisorise tööjõu kujunemine, mis jäi Venemaa majanduslikuks aluseks pikkadeks aastateks, sajanditeks
annaabi.ee 
