Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast . Suguküpseks saavad ilvesed kahe aasta vanuselt. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida. Huvitavaid fakte ilvestest : * Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. * Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel. * Ilves nagu kiskjad üldse on värvipime. * Ilvesel on väga hea kuulmine. 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib. * Ilvese liha sünnib süüa inimeselgi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta: paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga.
ILVES Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv looma liik .Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad IdaSiberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub keskmiselt 21 kg, emane 18 kg. Ilves on kuni 110 cm pikk. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm. Saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võibolla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid.
Ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Eestis elab euroopa ilves ehk Felis lynx lynx (,,eriti ilves", ,,kõige ilveslikum ilves"). Vahel nimetatakse teda koguni Lynx lynx lynx. Kolmekordne nimi tõi neile ilvestele õnne: nad on ikka veel laialt levinud. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikust nende põliselupaikadest kogu Euroopas. Euroopa on enamasti metsavaba ja seega ilvestest tühi. Eesti on ilvese koduks olnud viimased 8 tuhat aastat. Välimus Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed Euroopa ilves elavad Ida-Siberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Ilves on kuni 100 - 110 cm pikk. Euroopa ilves suudab teha kuni 3,5 m pikkusi hüppeid. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad
Eestis tegutsevat ilvese liiki nimetatakse Lynx lynx lynx'iks. Osa uurijaid arvab ilvese kassi perekonda. Sel juhul on ilvese nimi Felis lynx. Looduses elab ilves keskmiselt kümneaastaseks, 14-17 aastat juba harva. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Eestis mahalastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini sügelislestadest Sarcoptes ja soolenugilistest põhjustatud haigusi. Keeritsuss avastatakse 2040% jahitud ilvestest. Ilvese levila saared asuvad Itaalia, Austria, Sveitsi ja Tsehhi mägimetsades, Balkanil ja Slovakkia, Ukraina ja Rumeenia Karpaatides, Poola Bialowiezas ja Valgevene Belovezas. Päris-leviala algab Põhja-Läti ja Lõuna-Rootsi laiuskraadidel ning sealt põhja poole kuni Koola poolsaare ja Lapi tundrani esineb ilveseid peaaegu igal pool.1950-ndate lõpus polnud Eesti saartel ilveseid, kuid nüüd on. Ilveste loomuliku levimise näiteks on
Maailmas on levinud palju erinevaid ilvese liike. Eestis elutseb Euraasia ilvese alamliik Euroopa ilves (lad k Lynx lynx lynx). Euraasia ilves on ilvestest kige suurem: kehtib seadusprasus, et mida phja pool ilves elab, seda suurem ta on. Niteks elavad kige suuremad ilvesed Ida-Siberis, suuruse erinevused on kige paremini nha talviti, sest siis on neil seljas kohev talvekasukas. Euraasia ilveste eripraks on see, et neil on silmatorkavalt pikad jalad. Tagajalad on pikemad kui esijalad ning seetttu jb mulje nagu nad oleksid ette poole kaldu. Tugevad tagajalad toetavad nende pikka keha ning aitavad sooritada pikki hppeid. Kpad on ilvestel
Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera, kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud ja kaitse all. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil lubatud ilveseid küttida. Siiski antakse välja teatud arv lube, mitu ilvest võib aastas kokku küttida. Kasutatud kirjandus ning ühtlasi ka nimekiri allikatest, kust võiks ilvese kohta lisa lugeda. Ränik, V. (2005). Raamat maailma ilvestest. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Kirk, A. (1990). Eesti imetajad. Tartu: TÜ trükikoda. MacDonald, D & Barrett, P. (2002). Euroopa imetajad. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. Ilves. (s.a.). Külastatud 19. aprillil, 2011, aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Ilves Ilves. (s.a.). Külastatud 19. aprillil, 2011, aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN2.htm Kerge, R. (s.a.). Kuu loom ilves. Külastatud 19. aprillil, 2011, aadressil http://www.loodusajakiri
paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida. Petta ilvest looduses, et teda pildistada, nagu petetakse ära linde, peitudes onnikesse, pole võimalik. Ilves on väga erutuv loom, nii rahulik nagu loomaaias, kus ta tundide viisi kännul konutab, ta metsas ei ole. Ometi on ta väga uudishimulik. 3 Veel ilvestest · Ilvesel on väga hea kuulmine. 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib. · Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid. · Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks, et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida. · Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel.
Eesti kirjanike"Naerulind" 1975 rsse ning jutte avaldanud "Kuri muri" 1982 Tipp ja Täpp" ja "Hunt kirjale.1990-1992 oli "Sõnajala õis" 1957 aduse Assamblee "Tuli tuhkhauas" 1986 na aseesimees. "Kellakuulaja" 2001;2007 kes taastasid Eesti "Luulepuhkusel" 1974 petas ta Tartu Teoloogia"10 kooki" 1972;1990 "Päikeseplika"2003 lvestare" mis tegelesid "Seitsme puu ja mätta taga"2007 "Ilves,ilves.Raamat maailma ilvestest"2005 n põhiliselt pühendatud "Tere,tere, tedretähnid" 1966 "Kure sukad" 1969
annaabi.ee 
