tervisele, tervislikele eluviisidele. 5 2.Kohtunike äraostmine Spordialadel kus võitja selgitamine käib kohtunike antud punktide järgi ja kus kohtunike subjektiivne arvamus võib tulemusi muuta ( iluuisutamine, iluvõimlemine, vettehüpped, jne...) on tulnud ette juhtumeid, kus kohtuniku hinnangut on mõjutanud talle pakutavad rahasummad või muud soodsad pakkumised. Näited: · 2002 a. Olümpiamängudel võitis iluuisutamises paarissõidu Venemaa paar kanadalaste ees. Kuigi kanadalased olid sõitnud puhta kava, ent venelased korra eksinud ei takistanud see Venemaa paarile kõrgeimaid hindeid panemast. Kohe pärast tulemuste avaldamist tekkis skandaal. Olukorra selgitamisel avastati, et Prantsusmaa kohtunikku ning Prantsusmaa uisuliitu oli Venemaa uisuliidu poolt rahaliselt mõjutatud. Pärast skandaali tehti iluuisutamises uus hindamissüsteem
vaid mehed. Ka muusika pidi olema teistsugune, mitte ainult traditsioonilised viini valsid. 6 Kokkuvõte Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline on esinemisel muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldiselt võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. 7 Kasutatud kirjandus ja materjalid • http://et.wikipedia.org/wiki/ • http://google.ee/ • http://neti.ee/
katkend. Linnus ise on vähemalt 800 aastat kasutamata seisnud. Tallinnas tutvuti iluuisutamisega vähe laiemalt 1910. aasta paiku. Tuntuim oli pärnulane Miil, kes tegi uusi trikke nii palju, et rahvas aina imestas. Tuntumad veel olid J. Johanson, H. Laanet, L. Tõnison ja E. Kõppot. Holland jääb ajalukku maana, kus esimesena võeti uisud kasutusele nii praktilisel kui 2 ka sportlikel eesmärkidel. Kuigi seal tehti ka esimesi samme iluuisutamises, oli Hollandil siiski vähe kaasa rääkida lõpliku väljaarendamisel. Inglismaal tõrjuti välja Hollandi metallteraga puu-uisud välja seni kasutamisel olnud luu-uisud, siis muutus iluuisutamine mitmekesisemaks. Prantsusmaal muutus iluuisutamine moodsaks meelelahutuseks. Selles riigis peeti spordi harrastamist naiste poolt ebasündsaks, kuid hiljem see muutus ja naiste osatähtsus sellel alal aina suurenes. Saksamaal olid
jätkutraditsioon.Nüüdisaegsed mängud koosnevad suve- ning taliolümpiamängudest, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant. Sätestuste kohaselt ei tohi mängude kestus ületada 16 päeva. Mänge korraldab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Suvemängude kavas on suvised spordialad, näiteks aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, ujumine, purjetamine jt.Talimänge peeti algul samal aastal suvemängudega, ent alates 1994.aastast on need kahe aasta võrra nihkes. Talimängudel võetakse mõõtu iluuisutamises, suusatamises,bobisõidus jt. Olümpiasümboleid on mitu: neist tuntuim on lipp viie omavahel põimunud rõngaga, sümboliseerides viit maailmajagu ning nende maade sportlaste kohtumist ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiadeviisi ``Citius.Altius.Fortius'' (kiiremini, kõrgemale, tugevamini'') on võtnud kasutusele antiikmängude isa, Pierre de Coubertin.Samuti kehtib ka iga korraldajamaa oma deviis, nt Hiina 2008 ``Üks maailm, üks unistus''.
konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. Eesti olümpiakoondis Eestit läheb Vancouverisse esindama 30 sportlast. Eestit esindab: Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908
võrdlusuuring, mis hindab 15- aastaste õpilaste õpitulemusi funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatikas ja loodusteadustes Eesti sai 65 riigi hulgast 13. koha Euroopa riikide seas 5 koht XVIII Tantsupidu "Meri" XXV laulupidu "Üheshingamine" 2.07.2009 5.07.2009 2010 Lülitati täielikult välja analoogtelevisioon 19.24. jaanuaril korraldati ISU Euroopa Meistrivõistlused Iluuisutamises 2010 Saku Suurhallis, Tallinnas Uussiirus Uussiirus on 2000. aastate esimesel kümnendil kunstides ja filosoofias ilmnenud püüdlus elulähedusele, realismile ja sotsiaalsusele. Uussiirus vastandub postmodernistlikule irooniale või Eestis on uussiirusest kõneldud peamiselt kirjanduse ja teatri kontekstis. Andrus Kivirähk "Rehepapp" (2000) "Aabitsa kukk" (2006) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm)
1863. aastal aga leiutas Massachusettsist pärit James Plinton kiikuva rulluisuga, millega sai väga hõlpsasti keerata. Tema leiutis tegi võimalikuks inimestel rulluisutamist nautida. lõpuks arenes lihtsalt uisutamisest võistlus mis oli 1992 aasta isegi Olümpia mängudel- rulluisuhoki. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala kus uisutaja esitab muusika järgi oma füüsilisi oskusi uiskudel. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamises on neli kategooriat: Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit, paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Iluuisutamise kava sisaldab hüppeid, tõstmisi, viskehüppeid, keerutusi ja paljusid muid liigutusi. Iluuisutamine on pärit 19. sajandi keskelt. Ameerika uisutaja Jackson Hainesi peetakse kaasaegse iluuisutamise isaks, sest just tema tutvustas 1860 keskel uut sorti uisutamist. Kiiruisutamine
Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris, kokku 18 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), · hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km murdmaasuusatamine), · pronksmedal - Jaak Mae (15 km murdmaasuusatamine). 2006. aasta taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias. Eestit esindasid järgmised sportlased: iluuisutamises Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks, kahevõistluses: Tambet Pikkor, laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks, murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija, Kristina Smigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Raul Olle, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja, suusahüppetes: Jaan Jüris, Jens Salumäe
Mängivad kaks võistkonda piiratud jääväljakul, mõõtmetega pikkus 51-61m ja laius 24-30m. Väravad asuvad väravajoone keskel ning väravate kõrgus on 1.22 m ja laius 1.83 m. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. o kahe- või kolmekordne axel. o kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist
Arheoloogilistel kaevamistel leiti kunagisest Iru linnusest hobuse sääreluust uisu katkend. Linnus ise on vähemalt 800 aastat kasutamata seisnud. Tallinnas tutvuti iluuisutamisega vähe laiemalt 1910. aasta paiku. Tuntuim oli pärnulane Miil, kes tegi uusi trikke nii palju, et rahvas aina imestas. Tuntumad veel olid J. Johanson, H. Laanet, L. Tõnison ja E. Kõppot. Iluuisutamise isaks loetakse ameeriklast Jackson Hainesit. 1922. aastal toimus iluuisutamises revolutsioon. 11-aastane tütarlaps ilmus rahvusvahelisele areenile vaevu põlvini ulatuva kleidiga, tänu millele sooritas ta harjutusi palju lihtsamalt. Iluuisutamisse oli nüüd ühtse tervikuna koondunud ilu, kiirus, painduvus ja akrobaatika. Kokkuvõtvalt on iluuisutamine kõvasti arenenud ja tänapäeval on see üsnagi kuulus spordiala. ( Viide: H. Alekõrs, R. Kasemaa, R. Kruusma, R. Kärsin, H. Mähar, V. Paduri, F. Tross ,,Uisutamine. Minevikust tänapäevani
Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis. Medaleid jagati välja 161 komplekti, sealhulgas 29 kergejõustikus. Antwerpen, samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses, on linn Põhja-Belgias, 17 km Schelde jõe suudmest ja 88 km Põhjamerest. Rajatud 600. aastail, linn aastast 1291. Maailma tähtsamaid sadamalinnu. Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64 (võistlesid iluuisutamises, tennises, vettehüpetes, ujumises). Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine,
avamist edastame pressiteate Eesti ja välismaa uudisteagentuuridele, internetiportaalidele, ajalehtedele, raadio- ja televisioonikanalitele. Avamispäeval korraldame piduliku tseremoonia ja show, kuhu kutsume esinema iluuisu- ja hokiklubid, samuti võimlejaid, tsirkusetruppe, tantsijaid. Rahva sekka lapsi lõbustama tellime klouni. Korraldame ka väikese ilutulestiku. Avamiskampaania raames korraldame tasuta uisutamise nädala, kus tasuta vaba- aja uisutamine, curling, tutvumistunnid iluuisutamises, hokis (korraldavad vastavad klubid ise), kiiruisutamises ja uisutamise algõpetuses. Kingime ka õhupalle ja teeme lastele uisuteatevõistlusi. Kohal on kiiruisuklubi maskott, kes jagab lastele komme. Avamiskampaaniat reklaamime täiendavalt Tallinnas tänavapostide reklaamtahvlitel ja erinevates raadiokanalites. Suured reklaamtahvlid paigutame Tallinn-Tartu maantee äärde põllule Tallinna lähedale ja Tartu lähedale, samuti Riiga linnast väljasõidu lähedale. Korraldame raadiomänge.
Võidab meeskond, kes lööb rohkem väravaid. Pilt 1. Jäähoki väljak 4 Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba): o kahe- või kolmekordne axel.
annaabi.ee 
