· Raffael oli eelkõige maalijana tuntust kogunud teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool". Tema lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema. Raffaeli aga ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette. Ta nagu eemaldus uuesti reaalsest elust, ta justkui tõusis sellest ülespoole. Tema arvutud järgijad tegid aga selle saatusliku sammu, mille järel täiuslikkus ja ilu muutusid õõnsalt formaalseks ilutsemiseks. Michelangelo ja Veneetsia kunstnikud · Michelangelo Bounarroti oli Peetri kiriku ehituse juht. Palju pühendas ta aega skulptuurile ja maalikunstile. Ta maalis inimesi ja raius neid välja marmorirahnudest. Läbi tema käte valmis Taaveti ja ka Moosese figuurid. Talt telliti kaunistada Sixtuse kabeli lagi ja altarisein,mille ta üksi tegi. Sixtuse kabeli lae ja altariseina maalimise vaheajal loodud teostest on tähtsaim Medicite hauakabel Firenzes.
Raffaeli ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette. Seega näeme kokkuvõttes, et Raffael nagu eemaldus uuesti reaalsest elust, ta nagu tõusis sellest ülespoole. Ometi jõudsid idealiseerimine ja üldistamine tema töödes just sellele tasemele, et veel ei kadunud side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffaeli arvutud järgijad tegid aga sageli selle saatusliku sammu, mille järel täiuslikkus ja ilu muutusid äkki õõnsaks ning formaalseks ilutsemiseks. Kõrgrenessansi stiili iseärasuste veelkordseks selgitamiseks võib võrrelda Raffaeli "Sixtuse madonnat" Bramante Tempiettoga. Näeme nii arhitektuuri- kui ka maalikunstiteoses samu 11 põhimõtteid - sümmeetriat, harmooniat ja vormi suurelt nägemist. Üksikosad alluvad tervikule, kuid pole kaotanud ka iseseisvat väärtust. Raffaellist erinev kunstnikuisiksus oli Michelangelo Buonarotti. Tema oli suurim itaalia skulptor 16. sajandil ja ühtlasi ka kõigi aegade suurimaid skulptoreid
Õitses Scotti stiilis seiklusromaan. Mis sai aga romantilisest luulest? Sellest arenes välja estetistlik (elu- ja kunstikäsitus, mis hindab kõiges ainult selle esteetilist väärtust) luule. Luule jääb romantiliseks, aga kaob ära mässumeelsus ja maailmavalu. Luulesse tuleb üsna märgatav objektsus. Hakatakse kirjeldama mingeid objekte. Tuleb püüe kirjutada luulet võimalikult perfektselt ja viimistletult. Teemad taanduvad tihtipeale ilutsemiseks. 19. sajandi kirjanikud olid esimesed staarid. Hakkab esile tõusma teatud esteetiline nõue. Teatud ilu(ideaal). Kuigi keegi seda ei tea, mis see ilu tegelikult on. See ei hõlma endas ainult positiivseid asju. Luule peab olema (nüüd eriti!) kõrge ja täiuslik kunst. Neid nõudeid üksipulgi kirja ei pandud. Gustave Flaubert kuulub samuti realismi alla. Teda tunneme eelkõige romaani „Madame Bovary“ järgi. Ta ütleb, et ka proosa on kunst, sest see on struktureeritud kunstina. Ta
Mis sai romantilisest luulest? Luulesse tuleb märgatav objektsus. Palju hakatakse kirjeldama objekte, võivad olla nt arhitektuur, mingi hoone, mingi pilt, mingi kuju. Taaskehtestub justkui klassitsistlik nõue kirjutada luulet võimalikult perfektselt. Teistsugused riimi- ja rütminõuded, mida keegi ei pannud kirja. Perfektsioon muutus ülimaks nõudeks luule loomisel. Jules Verne: botaaniline raamat, kujutatud teadust. Loomaaiad, loomade kirjeldus jne. Teemad taanduvad ilutsemiseks. Inglise luules on eriti märgatav ka impeeriumiloome. Dickensi romaan : ,,Suured lootused". Keskseks noormees, kelle nimi on Pip, võltsid lootused, tahab rikkaks saada, valib valed teed. Saab lõpuks teada, mis on õnn jne. Ajab taga kõrki kaunitari, lõpuks saab teada, et ta pole midagi väärt jne. Leiab teise toreda tüdruku. Selline asi ei meeldinud inglise publikule. Toimetusse tulid kirjad, kus paluti, et Estella ja Pip saaksid kokku
eesvõttel, sest ka Tõnis Mäebergil on oma jumal -- jah, nimi sularahaga, keha sellega, mis sulaks võib teha, tähendab -- maja ühes lukuga. No mis te ütlete selle kohta, kulla noormees? on see hästi mõeldud? mis?" ,,Väga hästi!" kinnitas Indrek. ,,Paremini ei saa," lisas ta juurde. See oli Mäebergi kavatsuste ülim silmapilk. Aga kui keegi on saavutanud kõrgeima, siis võib teda tabada veel ainult langus, sest ilutsemiseks pole siinilmas pikemat aega, niisugune on kõige sureliku osa. Vaevalt oli Indrek oma kinnitava vastuse andnud, kui söögitoa uksele ilmus naeratav Liisi ja teatas, et kohv on laual, ning otse siinsamas algaski selle laviini liikumine, mis pidi hävitama kõik. Kõige pealt näis isand Mäebergile, et Liisi pöördus kohvilekutsumisega mitte niipalju tema enda kui külalise poole. Naeratus igatahes ei olnud määratud temale kui majahärrale, vaid külalisele,
annaabi.ee 
