NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV Õpilane Nikolai Rimski-Korsakov · Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus "Võimsasse rühma". · Sündis 18. märtsil 1844. aastal vene linnas Tihvin · Suri 21. juuni 1908. aastal Elulugu · Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. · Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. · Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. · Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja- Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning...
Johann Sebastian Bach Üldinfo 31.03.1685 28.07.1750 Saksa helilooja ja organist Barokk Lapsepõlv Musikaalne pere Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu Onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas orelimängu Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal Ta kolis enda vanema venda Johann Christophi juurde, kes ise oli organist Edasiõppe Miikaeli kloostris Lüneburgis Pärast kooli lõppu Mõni aeg töötas ta Weimaris väikese kapelli juures viiuldajana Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Seal elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga Weimar Weimaris sai Bach sealse hertsogi õukonna lossikiriku organistiks Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse Weimaris kirjutas Bach kirikukan...
VEEBIDISAIN Mis on üldse veebidisain? on pisidetailideni läbimõeldud Teie kodulehe välisvaade. See pole ainult ilus vormistus, vaid ka funktsionaalsus. VEEBIDISAINI ESIMENE PÕLVKOND (1991-1994) Veebilehed olid staatilised, kujunduselt lihtsad, sisaldasid pealkirju ja tekstilõike Blogid Turvalisus ja privaatsus olid suureks probleemiks Veebilehtede loomine käis sõna otseses mõttes käsitsi arvutitele arusaadavat HTML koodi kirjutades, veebilehitsejaid oli aga mitmeid erinevaid ning puudusid koodistandardid, mis tagaksid veebilehtede ühtse väljanägemise kõikjal. Microsofti esimene koduleht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VEEBIDISAINI TEINE PÕLVKOND Veebilehed hakkasid enam keskenduma sisule ja...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuv...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...