"Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) Teosed "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures müüduim eesti ilukirjandusteos. "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008) "Videvik" (2009) Tunnustused 1988 Eesti NSV teeneline kirjanik 1989 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele") 1997 Riigivapi IV klassi teenetemärk 2006 Valgetähe II klassi teenetemärk 2006 oli ta üks Kultuurkapitali Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 5 laureaadist (à 50 000 krooni).
· ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) · ,,Kallid kaasteelised" (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu ,,Suureks saamine" järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos. [5] Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941"
sisejõuga kaht ajaloolist sündmust: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858.aasta suvel ja nende karistamist. Peamiselt mõisnikest koosnev sõjakohus mõistis 60 mässust osavõtnut surma, sadadele teistele määrati ihunuhtlus. Et näidata tõetruult eesti talupoja selleaegset olukorda ja mõisnike omavoli ulatust, on Vilde püüdnud olla nii ajaloos kui ka olustikus võimalikult täpne. Kuid ,,Mahtra sõda" pole siiski mitte ajalooline ülevaade, vaid ilukirjandusteos. Autor on loonud Mahtra lähedusse mõttekujutusliku Vaitla mõisa ning selle parunid ja talupojad, et näidata nende omaveheliste suhete kaudu, kuidas võis niisugune konflikt tekkida ja milline oli sel ajal mõisnike ning talurahva olukord. Romaani peategelaseks on üks paar kummastki leerist. Eestlasi esindavad tubli teomees Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina. Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19
epiteediks ja oli vähemalt kaheksa inimest (enne 1300. aastat), kes selle nime võtsidvõi kellele see anti.( 3: 217) Tony Molyneux-Smith esitas väga huvitava teooria 1998. aastal oma raamatus “Robin Hood and the Lords of Wellow”, mis oletab, et Robin Hood ei olnud üksainus inimene vaid pseudonüüm, mis võtsid endale Sir Robert Foliot’ järglased, kes valitsesid Wellow’d Sherwoodi metsa kuni 14. sajandi lõpuni. Film, ilukirjandusteos ja ajalooline käsitlus Robin Hoodi kohta ei ühti. Filmis ja raamatus käsitletakse Robin Hoodi erinevalt. Kokku läheb ainult tegevuse aeg ( ~1199. aasta). Ajalooliselt aga ei ole tõestatud, et tegelik mees nimega Robin Hood kes saatis korda vägitegusid kunagi Maal elas. Kasutatud materjalid: Howard Pyle, Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused, tõlge eesti keelde, 1994, Tiritamm, Tallinn. (1) Riddley Scotti film Robin Hood (peaosas Russel Crowe), 2010. (2)
· Kõige sisukam oli 3. album (1909), kus J.Randvere avaldas essee ,,Ruth", avaldati Kristjan-Jaak Petersoni 7 luuletust, M.Underi luuletused, Charles Baudelaire luuletused, kirjanduse ülevaade Jaan Oksalt. Sellel albumil oli väike levik, kuna see oli kallis. 1910-1911 andsid välja ajakirja, aga seegi kallis · pamflett päevakajaline, ühiskonna nähtusi või avaliku elu tegelasi naeruvääristav artikkel või ilukirjandusteos, nt. ,,Daam sinises tualetis" (August Gailit) Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri; viis kirjanduskriitika paremale tasemele; tõstis raamatukujunduse taset; elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi Siuru (1917-1919) Sel ajal oli kirjanduse elu suikunud, I MS tõttu. Vastukaaluks sõjakoledustele sai
sügavmõttelisus ja filosoofilisus ilukirjanduslikud tekstid panevad lugeja kaasa mõtlema käsitlevad inimolemise olulisimaid küsimusi võivad muuta lugeja maailmavaadet Ilukirjanduse tunnused: tõlgenduste paljusus ilukirjandust mõistab iga lugeja erinevalt ilukirjandusteosel ei ole üht ja ainuõiget tõlgendust hea raamat tekitab erinevaid (isegi vastakaid) arvamusi hea ilukirjandusteos lugeja ja teose vahel dialoogi, paneb mõtlema Žanr kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri‑ ja vormitunnustega alaliik Näiteks: Ilukirjanduse, rahvaluule, maalikunsti, kammermuusika, raadioajakirjanduse, filmikunsti žanrid. Romaan, jutustus, novell, laast, reisikirjeldus on proosakirjanduse žanrid. Vokaalmuusika žanrid on laul, romanss, kantaat ja oratoorium.
Need on sõnad, mis väljendavad küll omadust ja esinevad lauses täiendina, aga ei ühti oma põhisõnaga. Neil puuduvad ka võrdlusvormid, ehkki nende tähendus ei pruugi võrdlust välistada. Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ M5). Neid leidsin ainult 1 meeleheitel. Kujundlik kõne ja mitmetähenduslikkus on omased eelkõige ilukirjanduslikule tekstile, mille tõttu ilukirjandusteos erinebki dokumendist, ajalehest, õpikust vm. tarbetekstist, kus kujundlik väljendus on üldjuhul tavakeele tasemel. (Merilai, Saro, Annus, 2003) Ometigi leidus ka artiklites teataval määral mitmetähenduslikkust. Näiteks esitan ainult niisugused laused, milles kujundlikkus avaldub omadussõna abil: 1. ,,Olles jätkuks Leedus pesitseva Alexader Studio Groupi korraldatud kevadfestivalile, tõi vaatlusalune filmifoorum Tallinnale 18 uut linateost." 2
Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. Emich Wolfgang Korngold 1897-1957 Isa oli Viini mõjukaim muusikakriitik. Kuulsaim lavateos „Surnud linn“ („Die tote stadt“). Sümbolistlik kirjanik Georges Rodenbach avaldas 1892 lühiromaani "Bruges-la-Morte", mille pealkirja võiks tõlkida kui "Surnud linn Brugge". Lisaks sellele, et see on sümbolistliku kirjanduse tüüpnäide, on see esimene fotodega illustreeritud ilukirjandusteos. Selle lühiromaani põhjal kirjutas Erich Wolfgang Korngold 1920 ooperi"Surnud linn". • Esiettekanne Hamburgis, Kölnis. 1921 esitati New Yorki Metropolitani ooperis. • 2 tegelast – Paul ja Marietta. 3. peategelane surnud – keda meenutatakse • I vaatus – reaalsus. Paul armub Mariettasse, kes meenutab tema endist naist. • II vaatus ja III algus – unenägu • III vaatus – Paul kägistab Marietta – tuleb välja, et see oli siiki unenägu.
käigus kedagi intervjueerida, tuleb koostada küsitlusleht. Pannakse paika esialgne uurimistöö struktuur. Teemakohase allikmaterjali kogumine ja bibliograafia koostamine. Õpilane uurib õpetaja juhendamisel teemakohaseid materjale internetist, raamatukogust jm, küsitleb vajadusel teemaga seotud inimesi. Huvipakkuvate materjalide põhjal koostatakse allikmaterjalide nimekiri koos vajalike viidetega (autor, pealkiri, Interneti aadress jm). Kui uurimistöö aluseks on ilukirjandusteos, loeb õpilane teose läbi ja täidab lugedes uurimisteemat silmas pidades erinevaid ülesandeid. Materjali läbitöötamine, süstematiseerimine, liigendamine. Valitakse teemakohane materjal, mida töös refereeritakse või muul moel kasutatakse, viidates allikale. Korrastatakse vajalik kogutud allikmaterjal: sisestatakse küsitluslehtede sisu ja muud märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi.
annaabi.ee 
