– eesmärgiks esitada võimalikult palju infot ühes lauses • Omakeelsete uudissõnade eelistamine varem kasutusel olnud võõrsõnadele • Selge ja viimistletud sõnastus • Teksti liigendamine alapealkirjadega, oluliste nimede esiletõstmine – eesmärgiga teha info kergemini haaratavaks • Keeruliste nähtuste ja teooriate lihtsustamine • Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid • Emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, retoorilised küsimused jne • Otsekõne ja dialoog • Minavorm
auditooriumile. teadusstiil nõuab täpsust, ühemõttelisust, eesmärk teadmisi edastada. ajakirjandusstiil informatiivne, lugeja suunamine ilukirjandusstiil koondab kõikide stiilide tunnuseid. Tekst võib olla mitmetähenduslik, lubatakse eirata keelenorme, ainuke, mis mõeldud inimeste esteetiliseks mõjutamiseks Kuhu paigutub reklaamtekst? Reklaam ühelt poolt avalik tarbetekst, järelikult keelesiselt korrektne, ühemõtteline, teiselt
väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad · Ilukirjandusstiil piltlikud väljendid, ilustav sõnavara, novellid jt. · Teadusstiil lühike, konkreetne,faktid,entsüklopeedia,referaat jt. · Ametlik stiil lühike, konkreetne, eesmärk teavitamine, väikevormid, avaldused, volitused, protokollid jt. · Ajakirjandusstiil osa ilukirjandusest ja osa teadusstiilist, uudis, artikkel jt. Ajakirjandusstiil Uudis: 1) pealkiri liialdav
konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise stiil; ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond.
Milline lugeja kokkuvõte ka ei ole, mõjutab see ühel või teisel moel tema suhet raamatu või erinevate tekstidega edaspidi. Stiil Lugeja puutub stiiliprobleemidega kokku kaheti. Ühelt poolt peab ta ära tundma, millise stiililaadiga on tegemist: ilukirjandusliku, publitsistliku või teadusstiiliga. Teiselt poolt, et olla oma hinnangutes pädev, on tal vaja eristada head stiili halvast stiilist. Ilukirjandusstiil Eesmärk: Väljendatakse inimestega seotud juhtumusi, nende mõtteid ja tundmusi, et lugejaid kunstikavatsuslikult mõjutada. Sõnavara: Kasutatakse kõiki sõnakihte: kirjakeele, kõnekeele, murrete, slängi sõnavara. Tekst: Vaba ülesehitusega, lähtutakse autori kunstilistest taotlustest. Kasutusala: Ilukirjandus: jutustus, novell, näidend, luuletus jms. Publitsistlik stiil Eesmärk: Kujutatakse ühiskondlikke elunähtusi, et lugejaid informeerida, suunata ja mõjutada.
a) Argistiil igapäevane mitteametlik suhtlus. Slängid. Pigem suuline tekst. b) Ametlik stiil kasutatakse asjaajamises, seadusandluses, tundeid pole. Avaldused, CV, elulookirjeldused, seletuskiri, volikiri. c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus. Kuiv tekst. d) Ajakirjandusstiil eesmärk lugejat informeerida ja mõjutada. Kompaktne. e) Ilukirjandusstiil eesmärgiks lugejat esteetiliselt mõjutada, pakub lihtsalt lugemismõnu. Kasutatakse kujundlikku ja ülevoolavat keelt. SÕNARAAMATUD: Eesti keele sõnaraamat e ÕS (vt ka www.keeleveeb.ee) Võõrsõnade leksikon. Sünonüümisõnastik. Väike murdesõnastik. 9 KIRJANDI ÜLESEHITUS: Kuidas kirjutada kirjandit
konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise stiil; ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond.
Ilmarise eeskujuks on soomlaste "Kalevala" Ilmarinen. ilukirjandus üks kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Ilukirjanduslikud tekstid on näiteks romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus. ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. ilus esteetika põhikategooria üleva, traagilise ja koomilise kõrval. Ilus kutsub inimeses esile positiivse suhtumise. Ilusa tajumisega kaasneb esteetiline nauding. Ilusa mõiste on ajas muutuv: igal ajajärgul on oma iluideaal. Ilusa vastandnähtus on inetu. imemuinasjutt vt muinasjutt. impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses
annaabi.ee 
