Neid moodustub igal aastal üks, nii et nende järgi saame määrata piibelehe vanust. Õitsev vars võib olla ka mitukümmend aastat vana. Tavaliste ringide vahel võib näha kumeraid ringikesi: need näitavad õitsemisaastaid. Taimeosade kasutamine * Parfümeeria. Toodetakse näiteks seepe, lõhnaõlisid, sampoone ja kreeme. * Viljad on söögiks paljudele loomadele. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Lehti ja õisi söövad teod. * Kasvatatakse sageli iluaias. * Meditsiin. Kasutatakse nii teaduslikus kui ka rahvameditsiinis. Korrastab südametegevust, kasutatakse palaviku korral ning tehakse silmakompressi. * Tubakas. Kuna piibelehe kuivatatud õied ajavad kergesti aevastama, on neid kasutatud nuusktubakana
MINU TULEVANE PEREKOND Missugune võiks olla mu elu 10- ne aasta pärast? Loodan elada oma majas, kuskil linna ääres, kus on hea elada oma mehe , tütarde ja poegadega. Minu koduks peaks olema maja koos aia ja kõrvalhoonetega. Kindlasti oleks mul iluaed ja ka tarbeaed, kus ma saaks kasvatada endale sobivaid köögivilju. Tarbeaias oleks koht ka maasikapeenardel, kasvuhoonel ja maitseainete peenardel. Nii hea on söögi sisse oma peenralt võtta supirohelist. Iluaias kasvataksin roose ja kindlasti oleks mul kiviktaimla. Sobilik oleks ka väike veesilm, kus kasvaksid vesiroosid. Millisena ma kujutan ette oma tööd? Töötaksin meeldivas kohas, kus on hea palk ja normaalne töö aeg, et jääks aega laste kasvatamiseks ja perega koos olemiseks. Minu töö ei peaks olema selline, kus ma pean palju inimestega suhtlema. Mulle meeldiks oma kätega midagi teha, et sellest oleks kasu nii mulle, kui mu klientidele.
kahju, nagu lõunamaades puid kägistavad liaanid. Aga ei, enamasti ei kahjusta ta oma olemasoluga kedagi teist. Mõnikord aga ei kasutagi ta elusolendite abi, vaid ajab ka inimese poolt looduga läbi. Nii võib ta tõusta isegi mööda majaseina või traataeda üles. Kuna talle meeldib väänduda ümber kõikvõimalike varraste, ka ümber lipuvarda, siis on ta paljudes kohtades saanud nimeks lipuvars. Seda ronitaime võib igaüks kasvatada ka enda iluaias, kus parajasti seina on vaja katta. Seejuures peab arvestama sellega, et enam kui meetri pikkuseks kassitapp ei kasva, võib aga muutuda tüütuks umbrohuks. Kui tahetakse kõrgemat seina, siis tuleb appi võtta näiteks tema sugulane seatapp. Pruudilill on kassitapp seepärast, et lapsed punuvad temast pruudipärgi ja mängivad pulmi. Kasutamine, kaitse Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Püsti kasvamiseks vajab teisi taimi
iselevinuna parkides, kirikute ja hoonete ümbruses, müüride ja kiviaedade kõrval[2]. Kasutamine Juba Vanas-Kreekas kasutati lõhnavat kannikest ilutaimena, veini maitsestamiseks, toitude kaunistamiseks ning lõikelillena. Kulinaarias Kannikese söödavate õitega võib kaunistada lehtsalateid ja magustoite. Prantsusmaal kasutatakse suhkrustatud õisi kondiitrimaiuste kaunistamiseks. Ilutaimena Lõhnavat kannikest kasutatakse dekoratiivtaimena peenras, iluaias ja lõikelilleks, teda võib istutada põõsaste, puude varju või veekogu äärde. Sobib kasvama ka põõsaste alla ja ümbrusse. Kaunis püsik moodustab kiiresti tumerohelistest lehtedest ja nende kohal kõrguvatest lõhnavatest õitest padjandi[3]. Eriti populaarne oli see taim 19. sajandil, mil seda kasvatati peamiselt lõikelilleks. Ükski endast lugupidav seltskonnadaam ei väljunud kodust ilma kannikesekimbuta[4]. On teada, et 1874. aastal nopiti Lõuna-Prantsusmaal kuus
Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Mitmeaastane ühekojaline 2060cm kõrgune rohttaim. Püstise varrega. Paljad või hõredalt karvased lehed. Õitseb juunist augustini. Valged keelõied ja keskel kollased putkõied. Viljad valmivad juuli lõpust oktoobrini. Paljundatav risoomipistikute ja seemnetega. Mulla suhtes vähenõudlik. Eelistab valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti. Talub hästi tahma ja linnade kahjulikke gaase. Kasutatakse laialt lõikelillena, ka iluaias. Kastuatakse rahvameditsiinis, putukate tõrjeks ja värvaine saamiseks. Rukkilill (Centaurea cyanus) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Ühe või kaheaastane ühekojaline 20 75cm kõrgune rohttaim. Lihtlehed pealt valkjad, hallikad, karvakestega. Alt viltjaskarvased. Õitseb juunist septembrini. Korvõisikud on sinised, lillaka kuni valge värvusega. Vili valmib alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab liivakaid muldi. Valguslembene, poolvarju taluv.
TALVEL väikesed veesilmad on parem tühjendada ja puhastada ning asetada talveks pakasevabasse ruumi. Talveks lülitatakse pump välja ja seadmed, mida ei kasutata võetakse veesilmast välja ja viiakse tuppa. Kalade talvitumisel veekogus peab vältima selle kinnikülmumist, asetage veesoojendaja vette. KASUTATUD KIRJANDUS B. Eriksson, P. Schyllander ,,Veekogud aias", 2007 ,, Maalehe Raamat" D. Parker ,,Praktiline aiarajaja käsiraamat", 2006 ,, Maalehe Raamat" P. Swindells ,,Veesilmad iluaias", 2001 ,,Valgus" R. Bird ,,Kuidas kujundada väikeaeda", 1999 ,, Maalehe Raamat" Internet
” lk 459 Igakord mingi teadmisega kaasneb tahtmatult ka mingi mure ning alati mõtlen ka mina, et oli mul nüüd taas ühte järjekordset mure juurde vaja. Selle mõtlemisega tekitan endale veel muresid juurde. Ilmselt ongi lõppude lõpuks parem üldse mingeid asju mitte teada. “Teje suri väikese liivamao hammustusest ja madu hammustas teda, kui ta palee iluaias oma linnupüüniseid katsetas.” lk 468 Õnnetus ei hüüa tulles. “Aga tema keel oli teravam kui herilase astel.” lk477 Pani mind täitsa mõtlema, et mõne inimese keel ongi teravam kui herilase astel. VÄGA hea piltlik väljend. 12.raamat “Inimesel tuleks hoolikalt kaaluda oma soove, mis ta valju häälega välja ütleb, sest
Lehekesi 5-7, munajad või elliptilised, pika terava tipu ja Lehed teravsaagja servaga, 4-8 cm pikad Õied õied väikesed, rohekaskollased, tihedates kerajates pööristes, mille läbimõõt on 3-7 cm Viljad vili on 3-5 seemnega luuvili. Viljad oranzpunased, läbimõõt umbes 0,5 cm, valmivad augustis õitseb mais Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus niiskus Värske, viljakas muld iluaias Kasutamine Sordid talub saastunud õhku, seetõttu levinud linnahaljastuses. Vilju kasutatakse vähesel määral toiduainetetööstuses. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka Märkused HARILIK SIREL Kagu-Euroopa Päritolu 5-8 m Kõrgus kõrge püstine põõsas või madal puu Kasvukuju rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga Võrsed Pungad