Augustinuse kristlik filosoofia Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb
süütunnet ning lõpuks surema. Filosoofia Augustinusel puudub filosoofiline süsteem Kasutab väljendeid, mille täpne tähendus pole selge Teoloogilised teosed Neis oli filosoofiat `'De trinitate'' Tunnetusteooria `'Pihtimused'' Ajakontseptsioon Augustinuse filosoofia oli allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus Meelte abil tunnetatavate asjade suhtes võime end petta. Meeltemuljed on suhtelised selles mõttes, et näiteks otsustus kuuma või külma kohta sõltub teatud määral meeleelundite seisundist. Meeltega tajutavad objektid ei ole inimmõistusele kohased objektid.
Raamatus käib Augustinus samm-sammult läbi selle tee, mille ta pidi läbima jõudmaks oma Jumalani. 2. Õpetused . Augustinusel puudub filosoofiline süsteem. Filosoofiat tuleb enamasti välja noppida tema teoloogilistest teostest. Augustinuse filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga. Tema kui religioosne mõtleja eeldas, et filosoofilised uurimused pevad olema kooskõlas Piibliga. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta Õpetus usust. Augustinus ei käsitle usku inimlikust tahtest ajendatuna. Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline. Augustinuse arvates saab inimene õigesti uskuda ja Jumalat tunnetada vaid sel juhul, kui Jumal ise talle annab usu, mille siis inimene oma vaba tahte alusel võib vastu võtta või tagasi lükata. Nii et tõelise uskumise ja jumalatunnetuse võti on Jumala, mitte inimese käes. Platonismi mõju
Religioon on eetika alus: Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon täiendab eetikat. Religioon ja eetika on sõltumatud: Mõned väidavad isegi, et religioosne moraal takistab sügavamat moraalset arengut inimese autonoomiat (kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle). Autonoomia tees väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta. Usuline ja ilmaik eetika erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad:
seda teha sest see on hea Loomuliku seaduse teooria Aquino Thomas: · Inimloomuse seadus jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel Kanti tees: jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus jumala ees. Autonoomia enesele suunatud vabadus; Autonoomia tees väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta. Usuline/religioonse eetika ja ilmalik/sekulaarne eetika erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. · Erinev on õige ja hea määratleja · Usuline eetika toetub jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele v eelistustele ja kokkuleppele KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiismed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega
· Mõned väidavad isegi, et religioosne moraal takistab sügavamat moraalset arengut inimese autonoomiat (kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle). Autonoomia (kr k `seadus iseendale') · Enesele suunatud vabadus. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu. · Autonoomia tees väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta. Usuline (religioosne) eetika ja ilmalik (sekulaarne) eetika ...erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. · Erinev on õige ja hea määratleja. · Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Kas usk soosib moraalset elu? 1. Kui Jumal on olemas, saab hea halvast võitu. 2. Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus. 3
annaabi.ee 
