4 1950. aastad 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Kõige kiiremini reageeris uutele võimalustele kirjandus: luules tõusis esile nn kassetipõlvkond6. Vabanemine toimus ka proosas, kus võeti oma loomingu aluseks uus esteetika. Eesti lugejateni jõudsid maailmakirjanduse tähtteosed, millele olid varem uksed. Elustusid kontaktid väliseestlastest kirjanikega. Taas said ilmumisloa M. Underi, G. Suitsu jt teosed. 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. https://www.thinglink.com/scene/596016075628347394 " Tuli ja tuul" ilmus 1950 Stokholmis. 5 *6.kassetipõlvkond- nimetatakse 1960
Advokaaditöö Pätsi siiski ei köitnud. Ta otsis rakendust oma ühiskondlikule aktiivsusele. Töö Poska advokaadibüroos vältas vaid umbes aasta, 1900-1901. Noored radikaalid tulid kokku ja asutasid ajalehe Teataja. Lehe toimetajaks ja väljaandjaks sai Konstantin Päts. Väljaandja mureks jäid kõikvõimalikud praktilised asjatoimetused, mis kuulusid lehe käivitamise juurde. Tal tuli koostada ja organiseerida toimetus, muretseda kapital ja leida lugejad. Ainuüksi vene ametnikelt ilmumisloa saamine oli omaette keeruline probleem. Loa saamine ei olnud sugugi kerge, sest eestikeelse ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud. Loa küsimine-mis hiljem lahenes õnnelikult- polnud ainuke raskus. Kust leida raha, uue lehe asutamiskapital? Ei Pätsil ega hoopiski mitte tema kaaslastel olnud ülemmäärast vara. Kõhklusi tekitas ka lehe tulevane läbimüük. Kas eestikeelne tellijaskond ja kuulutusteandjad suudavad ajalehte üleval pidada? Lõpuks
Poska jättis endale ainult kõige tähtsamad asjad. Advokaaditöö Pätsile siiski ei istunud. Töö Poska advokaadibüroos kestis vaid umbes aasta, 1900-1901. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". Väljaandja mureks jäid kõikvõimalikud praktilised asjatoimetused, mis kuulusid lehe käivitamise juurde. Pätsil tuli koostada ja organiseerida toimetus, muretseda kapital ja leidja lugejad. Ainuüksi vene ametnikelt ilmumisloa saamine oli omaette keeruline probleem. Loa saamine ei olnud sugugi kerge, sest eestikeelese ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud. Loa küsimine lahenes lõpuks õnnelikult. Kuid see polnud ainuke raskus. Konstantinil ja tema kaaslastel polnud piisavalt algkapitali ajalehe jaoks. Lõpuks leidus keegi ärimees, kes asjasse uskus. See oli eestlane K. Mend, kes laenas ettevõtmiseks 200 kuldrubla
kannatanud Peterburi halba kliimat ja vajas värsket õhku. 1868. a. suvel tegi Jakobson agarasti kaastööd ,,Eesti Postimehele" ja trükkis oma raamatuid, nii et tal tekkis kavatsus talveks Tartusse jääda. Rahvas hakkas tahtma erapooletut informatsiooni ja soovis selleks Peterburi eesti ajalehte. Sääraselt selgitas Jakobson ise uue ajalehe ,,Valgus" asutamise vajadust. 1868. a. lõpul tegi CRJ rohkesti eeltöid ajalehe ilmumisloa saamiseks ja kogus isegi sisumaterjali, kui 4.jaanuaril sai ta ametiasutuselt eitava vastuse. Ajalehe loa saamine lükkus aga edasi, kuigi informatsioon eeltööde kohta oli kandunud ka vene ajakirjandusse ja leidnud seal toetust. Balti-saksa ajalehed pidasid aga uut väljaannet üleliigseks ja vaidlesid selle asutamise vastu. Ka mitmes eesti haritlased, nende hulgas Kreutzwald ja Koidula, ei olnud Jakobsoni algatusest vaimustatud, kartes
NB! Toimetas kahte ajalehte, oli neist teisele ka väljaandjaks, kuid ikkagi põhitöö kõrvalt. MRNL väljaandmise kava tekkis Masingul juba 1817 a. 1818 esitas ta Riias asuvale Liivimaa kindralkubernerile Pauluccile avalduse väljaandmisloa saamiseks, kuid ei saanud. Kasutades tutvusi keisrikojas, õnnestus tal siseministri vahendusel saada leheluba keisrilt eneselt. Nüüd ei saanud kindralkuberner enam takistada. Proovinumbrid valmisid 1819 a, kuid tsensuur andis ilmumisloa alles 1820 a lõpul. Nii sai esimene number ilmuda alles 5. jaanuaril 1821. Tsensuuri poolt oli lehe programmi oluliselt piiratud keelati kirjutada poliitikast, talurahvaseadustest. Nii jäigi rahvavalgustuslik tee. Teisalt on selle põhjus ka soov rahvast harida. Masing rajas eesti ajakirjanduse traditsioonid, Masingu eeskuju nakatas Faehlmanni ja Kreutzwaldi, samuti Jannsenit. NB! Masing nimetab end kirjutistes sakslaseks ja tituleerib ennast "meie" kui sakslane
annaabi.ee 
