Näiteks kui panna pigi pall lauale siis see vajub lamedaks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränioksiid (SIO2), mis on sama mis kvarts. Puhta ränioksiidi sulamis punkt on umbes 2000 ºC mistõttu lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). See alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC. Aga sooda muudab klaasi lahustuvaks ja kasutuks. Seetõttu lisatakse alati ka lupja, mis taastab algse seisu. Üks klaasi ilmsemaid omadusi on see, et ta on läbipaistev nähtava valguse suhtes. Läbipaistvus tuleneb sellest et klaasi moodustavas materjalis pole ühtegi aatomijoone millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks et see paistab infrapunastel laine pikkustel läbinähtav sadade kilomeetrite ulatuses. Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on näiteks säravam
polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasu valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lupja (kaltsiumoksiidi CaO). Üks klaasi ilmsemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi
Niisugune eeldus tundub olevat ülepingutatud ja Descartes näitab oma arutluse hilisemas faasis ka ise antud hüpoteetilise 10 oletuse alusetust. Kuid see eeldus on tema arutluskäigule vajalik, kuna alles selle eelduse sissetoomise kaudu saab kahtlus tõeliselt kõikehõlmavaks. Kui me isegi oma kõige selgemaid ja ilmsemaid ettekujutusi ei saa usaldada, kuivõrd üks kõikvõimas pahatahtlik jõud võib meid tahta nende kaudu teadlikult eksitusse viia, siis paistab tõepoolest kõik olevat kahtluse alla seatud. Oluline ongi nüüd täpsustada, mis siis kahtluse alla on seatud? Kõikehõlmava kahtluse alla on seatud meie nii igapäevaelus kui ka teaduses niiütelda instinktiivselt tehtud eeldus, et meie ettekujutustele vastavad teatud
See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga ,,siinpoolse suunitlusega", mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks ja ülemaise täiusliku olemiseks on religiooni õpetuse üks alustalasi, mida nimetatakse ka 4 lunastusõpetuseks ja mille omaksvõtmine ning järgimine kujundabki religioosse elutegevuse.
See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga ,,siinpoolse suunitlusega", mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks ja ülemaise täiusliku olemiseks on religiooni õpetuse üks alustalasi, mida nimetatakse ka 4 lunastusõpetuseks ja mille omaksvõtmine ning järgimine kujundabki religioosse elutegevuse.
Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga „siinpoolse suunitlusega“, mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks ja ülemaise täiusliku olemiseks on religiooni õpetuse üks alustalasi, mida nimetatakse ka 3 lunastusõpetuseks ja mille omaksvõtmine ning järgimine kujundabki religioosse elutegevuse.
annaabi.ee 
